1

Anneli Ott: valitsus toetab kohalikke omavalitsusi

Lääne Elu

info@le.ee

Anneli Ott
Anneli Ott

Koroonakriis tõi endaga kaasa teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ees, eeskätt tervishoiusüsteemide võimekuse suhtes, aga ka majanduslikus mõttes. Kohalikel omavalitsustel läheb siiski hästi – teenused toimivad ja arendused jätkuvad. Uus aasta võeti vastu heas finantsseisus. Eriolukorra põhjustatud majanduslangusest hoolimata on omavalitsuste tulude laekumine stabiliseerunud ning 2020. aasta lõpetati eelarve ülejäägiga.

Kriis on puudutanud mõnda omavalitsust rohkem kui teist ning jätkuvalt ollakse erinevas olukorras. Kevadel suunas valitsus omavalitsustele lisaeelarvega 130 miljonit eurot kriisiabi, mida saab kasutada ka tänavu. Praeguseks on  linnades ja valdades kasutusse läinud valitsuse kevadel eraldatud koroonakriisi investeeringutoetus 70 miljonit eurot.

Töös on mitmed projektid alustades lasteaedade remondist ja lõpetades tühjalt seisvate majade lammutamisega. Näiteks Põlvas rekonstrueeritakse oma järge oodanud Piiri tänav, uue teekatte saab Kostivere alevik, Rummu aleviku ja Padise küla vahele tuleb kergliiklustee, Jõhvi külje all saab uue ilme Tammiku rahvamaja, korda saab Võru vallas asuv Väimela tervisekeskus jpm. Projektide loetelu on pikk, neid on kokku 405.

Toetusraha ei teeni aga vaid kohalikke huve, vaid mõjutab ühiskonna arengut tervikuna. Omavalitsused said toetusotsused veel möödunud aasta sees, et raha saaks võimalikult kiiresti suunata  ringlusesse. Riik julgustab omavalitsusi 2021. aastal väljaminekuid mitte kärpima. Tihti on just keerulistes oludes tehtud investeeringutel toetav mõju – see annab inimestele tööd ja tagab seeläbi omavalitsustele maksutulu.

2021. aastal on omavalitsuste tulude maht ligi 2,3 miljardit eurot. Järgmisel aastal panustab valitsus regionaaltoetustesse 88 miljonit eurot. Ühe suurema ettevõtmisena on alustatud riigimajade loomist maakonnakeskustesse. Selleks investeeritakse kokku 42 miljonit eurot.

Just teenuste kättesaadavus ja kvaliteet loovad kohapealse igapäevaolme. Omavalitsused tegid eelmisel aastal edusamme mitmes teenusevaldkonnas. Suurimat tõusutrendi näitab Rakvere vald, kus teenuste näitajad on paranenud kuues valdkonnas. Anija, Kohila, Viru-Nigula vallas ning Võru linnas on tõusnud viie teenuse tase.

Kohalike omavalitsuste jätkusuutlik tegevus määrab kogu riigi arengusuuna. Praegu on rahandusministeeriumi toel koostamas uut üldplaneeringut 62 omavalitsust, peamiselt need, kes 2017. aastal haldusreformi käigus ühinesid.

Kohaliku elu paremaks korraldamiseks on värskendamisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kõik selleks, et omavalitsus saaks ise otsuseid lihtsamalt langetada. Kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada. Eeldatavalt peaks Eesti linnade ja valdade elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi riigikogu valimisi aastal 2023. Valitsus on võtnud suuna, et omavalitsustel oleks tulevikus mitmete kohaliku elu küsimuste korraldamisel suurem otsustus- ja valikuvabadus.

Kokkuvõttes võib öelda, et koroonakriisist hoolimata läheme tulevikule vastu optimistlikult. Eesti omavalitsused on tugevad, kuid igal juhul peame tegema järjepidevalt tööd, et omavalitsused oleksid jätkusuutlikud ning teenused tagatud ühtlaselt Kagu-Eestist Lääne-Eesti saarteni.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
muidugi
muidugi

kui minister toetab, siis saab ka rahaga laristada ja preemiaid maksata.

wpDiscuz