Koolitee tuleks enne kooli algust läbi käia

Septembri algus toob lapsed kooli ja teedele-tänavatele suurema sagina, mistõttu tuleks liiklusreeglid üle korrata.

Võtsimegi Haapsalu linna algkooli esimesse klassi mineva Remi Tiiriku, tema ema Mairit Tülpi ja piirkonnapolitseiniku Sigrid Sihiga ette poisi koolitee ja rääkisime ohtudest, mis sel teel varitseda võivad.

Remi elab Kastani kandis ja tema koduukse juurest teed alustasimegi. Esimene lapsele ohtlik koht on korteriühistu parkla. Tülpi sõnul pole talle parklas seni liiklusohtlikku olukorda silma jäänud – enamasti sõidetakse seal väga rahulikult. „Kuid ohtlik suur tee ehk Tamme tänav on vahetus läheduses,” ütles Tülp.

Remi ületas Tamme tänaval teed kohas, kus puudub ülekäigurada. „Saaks ka ülekäigurajani minna, kuid kui see on kaugemal kui 100 meetrit, võib ka nii,” selgitas ema. Siht lisas, et kui teed ületatakse selleks mitte ette nähtud kohas, tuleb olla mitu korda ettevaatlikum kui ülekäiguraja puhul.

Kõige pikemalt tuleb Remil kooli jõudmiseks kõndida mööda Sireli tänavat, kus aga pole kõnniteed ega teede ristumiskohtades ülekäiguradu. „Sel teelõigul ei ole ühtegi ülekäigurada, kuigi seda teed kasutavad paljud lapsed,” nentis Tülp. Tema hinnangul peaksid autojuhid kõnniteedeta tänavatel olema eriti ettevaatlikud, isegi koduhoovist välja sõites.

Tülp meenutas, et ka tema enda koolitee kulges kunagi sama tänavat pidi, kuid tookord ei osanud ta veel hirmu tunda ega mõeldagi, et kooliteel võib midagi juhtuda. „Tol ajal polnud ka liiklus nii tihe, samas tänapäeval räägitakse ohutusest aina enam,” lisas Tülp.

Politseinik uuris Sireli tänaval kõndides Remilt, mis ta siis teeks, kui auto peaks vastu tulema. „Tee äärde lähen,” ütles poiss. Ema küsis lisaks, kummal pool teed peaks siis kõndima, kui kõnnitee puudub. Poiss oli küll sõnadega pisut kitsi, kuid seadis sammud kohe vasakule teepoolele, teenides politseiniku ja ema kiidusõnad.

Kuigi Sireli tänaval puuduvad kõnniteed, on Saare ja Sireli ning Toominga ja Sireli ristumiskohtadesse hiljuti paigaldatud „lamavad politseinikud”, mis peaksid ka autode hoogu maha võtma.

Jõudnud Sireli tänava lõppu, tuli poisil minna tänava ühest äärest teise. „Ega me ju selja taha vaata, eks?” sekkus ema.

Niine tänaval on kõnnitee küll olemas, kuid nii kitsas, et üle kahe inimese sinna kõrvuti kõndima ei mahugi, rääkimata vastu tulevatest inimestest ja jalgratturitest.

Mõnisada meetrit edasi, Niine ja Kuuse tänava kokkusaamiskohal pidi Remil ületama ristmiku ülekäigurajal. „Sebraga ristmikel peavad lapsed olema eriti tähelepanelikud, vaadates esmalt vasakule, paremale ja siis uuesti vasakule, veendumaks, et autosid ei tule, ja alles seejärel minema rahulikult üle tee,” manitses politseinik. Siht lisas, et ülekäigurajale jooksva lapse puhul ei pruugi autojuht teda tähele panna: „Igati mõistlik on minna rahulikult üle tee.”

Sihi sõnul on kõige ohutum teed ületada fooriga ristmikul, kuid isegi seal ja isegi siis, kui jalakäijale põleb roheline tuli, tuleb vaadata mõlemale poole. „Ootamatult võib kiiresti mööda vuhiseda ka päästeauto,” selgitas Siht.

Politseinik tuletas meelde, et sama tähelepanelik tuleb olla siis, kui sama ristmikku ületatakse ka teist ülekäigurada pidi. „Ületades sama ristmikku, aga teisest kohast, tuleb taas veenduda, et tee ületamine oleks ohutu, hoolimata sellest, et alles mõned sammud tagasi sai sama ristmik ületatud,” ütles Siht.

Kuuse tänava koolimaja juures jagas politseinik viimaseid meeldetuletusi. Koolimaja ees on ohutuks teeületamiseks nii ülekäigurada kui ka „lamav politseinik”, kuid sellest hoolimata kipuvad lapsed üle tee jooksma seal, kus soovivad. Politseinik rõhutas: „Kui ülekäigurada on läheduses, tuleb seda kasutada!”

Lapsevanemad, kes oma võsukesi autoga kooli viivad, peavad jälgima, et nende sõiduk ei takistaks teisi liiklejaid. „Esimesel septembril on politsei on suurendatud jõududega nii kooli ümbruses kui ka lähedal olevatel ristmikel, kuid autojuhid ja jalakäijad peaksid ka ise olema tähelepanelikumad,” ütles Siht. Just hommikul kella kaheksa paiku on tipptund, mil koolimajade ümbruses on tihe liiklus ja palju autosid.

Kooli ees arutasime läbi veel jalgratturitele kehtivad reeglid, koolijärgset aega ja ka nutiseadmeid puudutavad teemad. Siht uuris Remilt, millised ohutusnõuded peaks olema täidetud, kui poiss tahaks kooli minna rattaga. Remi vastas kenasti, et kiiver peab peas olema ning rattal peavad olema nii esi- kui ka tagatuli, mitmed helkurid ja kell. „Ratas peab olema sõidukorras ja koolilapsel võiks ratta lukustamiseks olla ka lukk,” võttis Siht teema kokku.

Politseinik lisas, et kuni kümneaastased ratturid, kellel puudub jalgrattaluba, osalevad liikluses vanema vastutusel. „Olen täheldanud, et kui laps sõidab kellegagi koos ja soovib temaga sõidu ajal vestelda, hakkab ratas rohkem vingerdama. Muidu sõidab poiss ilusti,” rääkis Tülp.

Siht tuletas meelde, et teed ületades peab tulema rattalt maha ja kõndima, ratas kõrval. Need reeglid kehtivad ka järjest populaarsemaks muutuvate elektritõukerataste puhul. „Tõukeratas on mõeldud ühele inimesele,” lisas Siht.

Politseiniku ja lapsevanema vahel tuli jutuks seegi, millal ja kuidas võiks laps oma tegemistest teada anda. „Minu laps käib samuti koolis ja oleme kokku leppinud, et peale kooli ja koju jõudes või sooviga sõbranna juurde minna ta helistab mulle,” rääkis Siht.

Siht lisas, et tänapäeval on võimalik lapse asukohta jälgida ka mobiilirakenduse või nutikella abil. „Kui peale kooli ununeb lapsel telefon hääletu peale, siis mobiilirakenduse kaudu on võimalik vanemal siiski näha, kus laps on,” ütles ta.

Mõlemad naised on täheldanud, et sõpradega koos olles võivad lapsed muutuda tuulepäiseks ja kaotada ohutunde. „Kui lapsed on tänaval ninapidi nutiseadmes või kõrvaklapid peas, ei kuule nad ka liikluses toimuvat,” lisas politseinik.

Siht soovitas lapsevanematel koos lapsega nii kooli- kui ka huviringi tee mitmeid kordi läbi käia. „Et laps tunneks oma kooliteed nii üht- kui ka teistpidi,” ütles ta. Teekonna kinnitamiseks võiks politseiniku sõnul lasta lastel ka ise vanemat kooliteel juhendada.

Politseiniku sõnul on autojuhtidel liikluses rohkem kogemust kui lastel, eriti esimesse klassi minejatel, kel pole veel üksinda liiklemise kogemust. „Kooliaasta alguse puhul tasub kõigil olla ettevaatlikum kui muidu, et kõik jõuaksid õnnelikult sihtpunkti ja tagasi koju,” ütles Siht. Pimedama aja saabudes peaks varsti nii koolikotil kui ka riietel olema helkurid.