Mihkli lähedal maa-aluste põletusmatustega kalmistut uurivad arheoloogid leidis haruldase luude ja hauapanustega matusekompleksi.
Kümnekonna sentimeetri sügavusest kahe paekiviga kaetud lohust tulid kobaras välja põletatud luud ja esemed – sõrmused, käevõrud, keekandjad, kaelavõru tükid. Enamik esemeid on katkised, kuid on ka terveid.
Kaevamisi juhtava arheoloogi Mati Mandeli sõnul on huvitav see, et lohu põhjast leidsid arheoloogid jälgi ka orgaanikast, mis lubab arvata, et luud ja ehted võisid maha mattes olla kas mingis kotis, kasetohust anumas vms. Anumat kattis aga auguga paekivi.
„Oluline ongi see, et välja tuli üks konkreetne matus,” ütles Mandel. Ta lisas, et näiteks üksikute leidude puhul, ei oska keegi arvata, kas need on pärit ühe või mitme matuse juurest. „Mida see matusekompleks meile räägib, seda saab öelda siis kui ka luud on läbi vaadatud,” rääkis Mandel.
Mandeli hinnangul võib tegemist olla lapse luudega, sest näiteks koljuluu tükk on täiskasvanu jaoks liiga õhuke. Samas on leidude hulgas näiteks eri suurusega sõrmuseid – osad neist võivad olla lapse, osad täiskasvanute omad – mistõttu pole välistatud, et lohku on maetud mitu inimest.
Kompleksis olevatest leidudest kõneldes ütles Mandel, et selliseid spiraalkäevõrusid on Eestis küll leitud, kuid mitte väga palju. „Need on rohkem latgalite ehted, seal tuleb neid pea-aegu igast matusest välja,” rääkis Mandel. Ta lisas, et latgalitel ilmuvad sellised ehted kalmetesse 10. sajandi paiku, mistõttu võib ka Mihklis päevavalgele tulnud matusekompleks pärineda samast ajast.
Fotod: Larissa Mandel, Kaire Reiljan
