39

Tanel Kiik: maksureform tuleb niikuinii

Lääne Elu

info@le.ee

Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik. Foto: Arvo Tarmula

Eestis on maksureformist rääkimine sama ohtlik kui riigi presidendiks kandideerimine.

Kohe, kui mõni poliitik konkreetsete ettepanekutega välja tuleb, asutakse teda maksutraditsionalistide poolt materdama ja muudatusi ilmvõimatuks tembeldama. Kohati tundub, justkui oleks osa inimeste silmis Eesti maksusüsteem ainuke täiuslik asi meie riigis, mille kohta ei tohi isegi küsimusi esitada.

Minu ja Eesti Keskerakonna hinnangul tuleb meie maksusüsteemi lähiajal igal juhul põhjalikult muuta. Eesti maksutulude ja avaliku sektori kulude osakaal on Euroopa Liidu madalaimate seas, mis ei võimalda pakkuda solidaarselt kättesaadavaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid meie inimestele, väärikat pensioni eakatele, tasuta haridust lastele ja noortele ega teisi vajalikke teenuseid. Õhukese riigi suutmatus majanduslikke, regionaalseid ja sotsiaalseid ebavõrdsusi tasandada oli ilmne juba enne Covid-19 kriisi, kuid globaalne pandeemia on muutnud selle terves maailmas veelgi nähtavamaks.

Eestis kulub tervishoiule alla 7 protsendi sisemajanduse koguproduktist, mis jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele, ligi 10 protsendile. Seejuures panustab riik tervishoidu vaid veidi üle 5 protsendi (EL keskmine on u 7%), sotsiaalkaitsesse 13 protsenti (EL keskmine u 19%) ning juba praegu tuleb arvestatav osa tervishoiu- ja sotsiaalkaitsekuludest katta patsientidel ja nende lähedastel.

Viimased kolm valitsust on teinud mitmeid olulisi otsuseid tervishoidu lisaraha leidmisel. Näiteks leppis Jüri Ratase esimene valitsus kokku, et riik hakkab maksma mittetöötavate vanaduspensionäride eest ravikindlustusmaksu haigekassa eelarvesse. Samuti otsustasime eelmise valitsuskoalitsiooni ajal eraldada haigekassale aastateks 2021–2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta kriisi tõttu sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääki.Täiendavalt on nii eelmine kui ka praegune valitsus eraldanud kokku sadu miljoneid eurosid Covid-19 kriisiga toimetulekuks (testimine, Covid-19 patsientide haiglaravi, haiguspäevade hüvitamine, vaktsiinide soetamine jpm). Ainult nende vältimatult vajalike otsuste najal oleme suutnud koroonaviiruse mõlemast lainest läbi tulla. Nüüd tuleb aga keskenduda pikemale perspektiivile.

Sotsiaalministeeriumi, Praxise ja arenguseire keskuse analüüsidest järeldub, et tervishoiuteenuste vajadus kasvab lähiaastatel muutuste tõttu elanikkonna vanuselises struktuuris, lisanduvate ravivõimaluste ja ühiskonna kasvavate ootuste tõttu. Seejuures on tõsine probleem kvalifitseeritud tervishoiutöötajate puudus, mida pole võimalik ajutiste meetmetega lahendada. Kui me ei suuda ka pärast poolteist aastat väldanud tervishoiukriisi mõista, et tervishoiuvaldkond vajab toimetulekuks märkimisväärset lisaraha, siis oleme tõesti õppimisvõimetud.

Samamoodi teame, et sotsiaalteenuste kättesaadavus sõltub liigagi palju abivajaja enda võimalustest ning konkreetse kohaliku omavalitsuse võimekusest vajalikke teenuseid pakkuda. Üldhooldekodu kohatasu käib paljudele peredele jätkuvalt üle jõu, ületades keskmist pensioni ligi kaks korda. Seejuures on Eesti vanaduspensionid ka kahe järjestikuse erakorralise pensionitõusu toel ikkagi Euroopa Liidu madalamate seas, kuna enne 2020. aastat polnud 12 aastat erakorraliselt pensione suurendatud ja pelgalt indekseerimine meie eakatele inimväärset toimetulekut ei taga.

Pikaajalise hoolduse puhul peame oluliselt parandama hoolekandeteenuste kättesaadavust, sealhulgas suurendama teenuste mahtusid ja laiendama saajate ringi, ning teisalt vähendama abisaajate ja nende lähedaste koormust ning omaosalust teenuste eest tasumisel. Maailmapank on oma analüüsis välja toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2–2,5 protsendi tasemele SKTst. Praegu moodustavad need teenused vaid 0,4 protsenti SKTst.

Pikaajalise hoolduse analüüsid näitavad, et Eestis on vajaduspõhise teenuste osutamise süsteemi tagamiseks avalikest vahenditest (kohaliku omavalitsuse ja riigi vahendid) lisaraha vajadus ligikaudu 150 miljonit eurot aastas. Rahapuudus on nii suur, kuna praegu on kümneid tuhandeid abivajajaid ilma vajalike teenusteta. Rahvastikutrende arvestades teame, et vajadus pikaajalise hoolduse teenuste järele järgmistel aastakümnetel ainult kasvab. Täpselt niisamuti kasvavad ka kulud pensionisüsteemile.

Kaks eelmist aastat sotsiaalministrina töötades nägin, kui keeruline on pinevatel eelarvekõnelustel sotsiaalvaldkonda vajalikku lisaraha leida. Seetõttu toetan solidaarset hoolduskindlustuse süsteemi, mis toimiks sarnaselt praeguse töötus- ja ravikindlustusega. Selle mudeli rakendamiseks tuleks luua eraldi hoolduskassa või anda see funktsioon juba mõnele eksisteerivale asutusele. Ühtlasi saaks sinna koondada rahalised ressursid nii pikaajalise õendusabi kui ka hooldusteenuste finantseerimiseks ja korraldada sealtkaudu kõrge hooldusvajadusega inimestele suunatud teenuseid – õendusabi, üldhooldus, ööpäevaringsed erihoolekande teenused jms. Võiksime kaaluda ka hooldusvajaduse tasemete kehtestamist koos vastavate hüvitistega ning võimaldada igaühele vajalikke teenuseid, lähtudes just tema hooldusvajaduse tasemest.

Hoolduskindlustusmaksu vastuargumendina väidetakse, et Eestis on niigi kõrged tööjõumaksud. Tegelikult on aus märkida, et Eesti paistab Euroopa Liidus silma hoopis kõrgete tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid jms) ja madalate kapitalimaksude osakaaluga. Tööjõumaksud on Eestis pigem keskmisel tasemel, sh on meil enamikest EL riikidest oluliselt madalam ühetaoline tulumaks.

Hoolduskindlustusmaksu kehtestamine näiteks kaheprotsendilise maksemääraga jaotatuna tööandja ja töövõtja vahel ei mõjuta oluliselt maksukoormust, aga aitab pakkuda reaalse lahenduse aastakümnete jooksul süvenenud pikaajalise hoolduse probleemile. Paljasõnalise vastasseisu asemel kutsun kriitikuid üles esitama alternatiivseid lahendusettepanekuid. Senine hooldussüsteem ei ole kahjuks jätkusuutlik ning ainult põhimõtteliste muudatuste korral on meil võimalik tagada inimeste heaolu läbi kogu elukaare, mis on riigi väärikuse küsimus.

Eesti Keskerakonna esimehe algatatud maksudebatti võib ignoreerida, seostada valimistega või sellele jõuliselt vastandada. Tegelikkuses tuleb Eesti maksusüsteem niikuinii üle vaadata, ning pigem varem kui hiljem. Keskerakonna maksupoliitika töörühma juhina kinnitan, et meie oleme debatiks valmis ja esitame omapoolsed täpsemad ettepanekud aegsasti enne riigikogu valimisi. Loodan, et sama teevad ka kõik teised poliitilised jõud.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kingsepp
kingsepp

Kiik saab varsti kinga niikuinii.

Eino
Eino

Tuleb hullem

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Valitsemist pole vaja efektiivsemaks muuta kui saab makse tõsta.Keskmine Eestlane elab hästi,keskmise Eestlase riist on paraja pikkusega,keskmine palk jne.Miks siis meie valitsejad tahavad olla üle keskmise ? Kui pideval istuvad riigikogus inimesed ja teevad seadusi inimesed kes on valimistel saanud alla 500 hääle,plakatikleepimise läbimise kursus on piisav ministriks saamiseks siis mida me maksumaksjad veel tahame peale maksutõusu ?

Ei tea
Ei tea

No siinseid kommentaare lugedes, siis inimesed lausa ise nõuavad maksude tõstmist. Ma ainult ei mõista seda. Ega see pensione ja õpetajate jne sissetulekut ju oluliselt ei suurenda nagunii.

arvaja
arvaja

Väga hästi elavad riigipalgal olevad inimesed ja riigiametnikest pensionärid(kelle pension on10-50 protsenti suurem,kui teistel pensionile minejatel(vaadake sotsiaalameti leheküljel). Riigitöötajate palkasid tõstetakse pidevalt,aga töö tulemusi ei ole kuskil ja ei vastuta nad ka millegi eest eriti(ärme hakka jälle õpetajatest rääkima).Ja miks makstakse endistele presidentidele ja nende abikaasadele surmani palka,kas nad on siis invaliidistunud,teevad muud tööd ja saavad kõrget pensioni. Nad ei tee ju oma riigi jaoks enam mittemidagi.Arusaamatu.

No aga
No aga

mida sina inimene oled selleks teinud, et sellist olukorda ei oleks? Või mida peaks tegema, et see nii ei oleks?

ei mingeid makse
ei mingeid makse

rikkad on rikkaks saanud tänu iseendile, ja võivad teha mida nad iganes tahavad. keegi ei tule oma koormistega kellegi elustiili rikkuma. hoopis vaesed peaks maksma veelgi rohkem, mille eest me neid üleval peame

maksustada
maksustada

tuleb luksuslik eluviis….kui sul on raha luksusautoga sõita, küllap jõuad ka rohkem maksta. Jä ärge tulge rääima, kui palju pidi kodanik pingutama, ja arenema ja õppima , et see auto osta….

Kuidas sulle
Kuidas sulle

nii palju muret teevad luksusauto omanikud. Jäävad nad sulle ette. See , kui palju nad maksma hakkavad tulevikus , otsustatakse ilma rahva arvamuseta. Kui poliitikud otsustavad mingil põhjusel hoopis väikeautosid enam maksustada, siis nad seda ka teevad. Ja miks karistatada inimest, kel luksuslik eluviis? Ta annab ju oma panuse oma eluviisiga, maksude näol jne.

Ohoh
Ohoh

Jõuad suurt veisekarja pidada, et inimestele piima ja liha pakkuda, küll jõuad ka siis rohkem makse maksta. Peab issandat tänama, et teie otsustajate seas ei ole. Kohutav

EKP
EKP

Jõuluvana tõi lux autu või? Vaene inimene tahab rikas välja näha ja ostab kalli liisingu eest uhke auto ja lakkkinga jalga. Peab võibolla ületunde ehitusel nüüd tegema, et liisingumakset jõuaks tasuda. Mis sellest arvad, et peaks veel karistama õnnetukest?

jah
jah

peaks küll. vaene peab sööma oma nuudleid ja mitte priiskama kui hiljem katet pole

endine haapsallane
endine haapsallane

Kas kodanik Kiik on värvatud Keskerakonda kahjustavaks siseagendiks, et kolm kuud enne valimisi makse tõsta lubab?

Varoona
Varoona
Aina raha ja raha. Jah, seda peab olema, sest muidu ei saa ja lüpstakse ikka tavainimest, olenemata valitsusest. Hea veel, et tundeid ja emotsioone maksu alla pole pandud. Kui oled õnnelik siis maksad selle eest õnnemaksu ja kui õnnetu kapitalist, kes ei tea enam, kustkohast veel rohkem nutsu kokku ajada, siis makse maksma selle pealt ei pea. Ma eelistan rahulikult magada ja mõtle kogu aeg ainult raha peale, sest selline mõtteviis viiks hingerahu. Palju olulisemad on meie lähedased. Üritan aidata neid ja see annab hoopis teise tunde kui palk, mille me saame tehtud töö eest, ehk õnnetunde. Inimeste väärtushinnangud on… Loe rohkem »
Eks muidugi
Eks muidugi

Tore on lähedasi aidata, aga kui sul on rohkem vahendeid, siis on seda kergem lihtsalt teha ja lähedastel ka rõõmsam meel.

Varoona
Varoona

Need vahendid on kaks kätt ja sellest enamasti piisab.

Kerli
Kerli

Siin on tegelikult ka päris huvitava nurga alt maksudest kirjutatud: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/maksud-onnetunde-allikas/

To hmm
To hmm

kas õpetajad või ülikooliõppejõud pole piisavalt pingutanud…..teate, muidu, kui palju nad teenivad ? milles nemad süüd on , et riik ei väärtusta neid ? Miks nendelt peab võtma sama palju kui kuus-seitse tuhat teenivatel ?

Nojah aga
Nojah aga

need kuus- seitse tuhat teenivad ei saa ka seda ju niisama. Teil on ohtlik sotsialisti mõtlemine minuarust. A la kõikide lehmad ühisesse kolhoosi. Korra oleme neid aegu elanud. No ei olnud hea ega õiglane. Ikka olid võrdsemast võrdsemad olemas, nii et igal inimesel on oma valik, mida ta teeb, kuid teise rahakotti pole kena vahtida

Nojah aga
Nojah aga

Pealegi need kuue tuhandeste palkadega maksavadki ju rohkem. Maksusumma tuleb riigikassase suurem ju kui alla tuhandet teenivalt. Arvutagae natukene!

Eino
Eino
Taotakse ikka seda trummi, et väärikat pensioni eakatele. Eks niikaua, kuni uskujaid on vist = igavesti. Inimene läheb valima ja otsustab, et ah valin selle erakonna, see vähemalt lubas pensioni tõsta. Ja nii iga kord ja paigalseis jätkub. Ja pension ei tõuse ikka, aga kaup ja teenused kallinevad küll, sest maksud ju tõusevad. Võiks juba ükskord aru saada, see kes lubab pensionitõusu, seda mitte ei tohiks valida üleüldse. Pensionitõus on nagunii progeresseeruvalt igasse eelarvesse sisse kirjutatud ja järsku suurt tõusu mitmesaja euro võrra ei saa mitte kunagi olema, lubagu kes tahes. See pole lihtsalt reaalne. Nüüdse aja noorematel inimestel on… Loe rohkem »
wpDiscuz