3

Oru kooli lõputööd pakuvad konkurentsi ka oma ala professionaalidele

Lääne Elu

info@le.ee

Oru kooli lõpetajad ja õpetajad valminud lõputöödega. Foto: erakogu
Oru kooli lõpetajad ja õpetajad valminud lõputöödega. Foto: erakogu

Oru kooli 9. klassi poisid valmistasid kooli lõputööna pingid, kus tuli proovile panna nii oma tisleri- kui ka pehme mööbli valmistaja oskused.

Traditsioon, et põhikooli lõpuks teevad Oru kooli poisid tööõpetuses lõputöö, sai alguse juba aastal 2005 ja nii on aastate jooksul lõputööna valminud tooteid seinast seina: mitmesugused pingid, riiulid, telerikapid, kummutid.Otsustamaks, mida valmistada, on lastel vabad käed, ainustingimus on, et valmistatatav ese peaks olema koduses majapidamises vajalik või leidma tarvitamist mingis kindlas kohas. Oluline on ka turvalisusja see, etese oleks korralikult viimistletud.

Lõputöö ettevalmistamine algab juba 8. klassis, kui valmib töö teoreetiline osa ja materjalide kalkulatsioon –selleks, et õpilastel tekiks selgem arusaam ja tervikpilt tehtavast tööst.

Tänavuse lõputöö võib liigitada erilisemate hulka, sest vaja oli teha nii pehme mööbli valmistaja kui ka tisleritööd.Pingi tegemine võttis keskmiselt aega 36 koolitundi ja oli suur proovikivi kõigile õpilastele.

Kuigi tulemus rõõmustas nii õpilasi kui ka õpetajat, oli tegemist raske tööga nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Suuremad komistuskivid oli õpetaja hinnangul kirjalik osa ehk jooniste tegemine Sketchupi programmisning pisidetailide viimistlemine. Kuna materjaliks on poorne puit, oli kõige raskem saavutada täpsust käsitööriistade käsitsemisel.

Noored ise tunnistasid, et lõputööd tehes keerles peas igasuguseid mõtteid kuni selleni välja, kas töö üldse lõpuni teha, milleks seda vaja on ja kas ka oskusi jagub. „Kuid kui toolist hakkas kujunema juba mingi pilt, hakkas see mulle hirmsasti meeldima ja tekkis motivatsioon,” rääkis üks poistest. Ta lisas, et kõige rohkem meeldis talle teha tooli pealmist osa, sest see oli tema jaoksesimene kord teha tööd suurte nõeltega ning kanga pealepanemine tundus lihtne ja arusaadav. Kõige vähem meeldis poisi sõnul talle aga tegeleda tooli lihvimise ja lakkimisega, sest see oli tüütu ning pärast olid ka riided tolmused ja õliplekilised. „Kuid nüüd saan aru, et oma kätega tehtud töö on uhkust väärt ja on tulevikus kindlasti suureks plussiks,” ütles ta.

Teine lõpetaja tunnistas, et tööõpetuse lõputöö tegemine oli väga õpetlik ja hea kogemus. „Eriti meeldis mulle teha pingi pehmet osa, seda oli väga huvitav teha,” rääkis ta ja lisas, et sai töö käigus harjutada ka referaadi kirjutamist.

Kolmas lõpetaja tunnistas, et lõputöö tegemine oli talle üsna lihtne. „Kõige keerukam oli kalasabatappide ja jalgade tegemine, sest tapid pidid olema täpsed ja jalad tuli õige kraadi alla teha,” rääkis ta.

Tööõpetuse õpetaja Ülle Kübarsepa unistus on, et kõik põhikooli lõpetajad oskaksid hingestada uksi, arvestada kodu ehitusmaterjale ja teha oma kätega valmis mõni mööbliese. Tundub, et hea algus nende oskuste omandamiseks on Oru koolis juba tehtud.

Liisa Lints

Ülle Kübarsepp

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ainult kiidisõnad
Ainult kiidisõnad

Tubli kui on niisuguseid õpetajaid 🙂

Tubli
Tubli

naine ja õpetaja tundub see Ülle Kübarsepp olema, sest neid poisivolaskitest torusid ( igal pool on nad parajad nahad selles eas) pole kerge selliseid asju tegema panna, peab olema naiselikku kavalust, empaatiat ja õpetaja tarkust. Igatahes edu õpetajale ja poistele, kes midagi vajalikku eluks selgeks said.

õp. Ülle K.
õp. Ülle K.

Tänan

wpDiscuz