Taebla kooli 1. klassi läheb sügisel poole rohkem lapsi kui mullu. Taebla 24 last on Lääne-Nigula valla kõige suurem 1. klass. Prognoosi järgi on paarikümne jagu lapsi kooli tulemas ka 2022. aasta sügisel.
Ühest küljest puhas rõõm: lapsi sünnib, lasteaed kasvab, Taebla ise on muutumas kohaks, kuhu kolitakse. Teisest küljest on häda käes. Riigi miljonite eest ehitatud uues koolis ei ole ruumi, aga see on vaid jäämäe tipp.
Taebla kool sai raha koolivõrgu programmist. Koolivõrgu programm on hoob, millega ministeerium reformib Eesti koolivõrku, küll mitte ainus, aga tõhus. Raha uue koolimaja ehitamiseks saab ainult siis, kui kohalik omavalitsus ise oma koolivõrku koomale tõmbab: paneb gümnaasiumi kinni, saab uue põhikooli, kus on täpselt nii vähe ruutmeetreid, kui rahvastiku prognoos parasjagu näitab. Taebla kooli näitel ei pruugi prognoos paika pidada.
Selge see, et igaks juhuks poole suuremat kooli ehitada ei saa. Teisalt ei ole õige ka juba aastaid kestnud kahanev planeerimine, mille järgi riigi koolireform käib: pigem vähem kui rohkem, eeldusel, et laste arv kahaneb, mitte ei kasva. Aastaks 2021 on poliitika „vähem koole, väiksemad kulud” jõudmas põhikoolideni, tasapisi antakse kohalikele omavalitsustele mõista, et põhikoolidest, kus on alla saja lapse, võiksid saada algkoolid. Piirkonna peale jääks alles üks end ära tasuv üheksaklassiline kool, kuhu tullakse ümbruskonna algkoolidest kokku.
Iseenesest hea mõte, kui saatan ei peituks detailides. Lääne-Nigula vallas on seitse põhikooli. Mitu neist võiksid kahaneda algkoolideks, kui riigi miljonite eest ehitatud Taebla kool kipub juba aastal 2021 kitsaks jääma ja valla teine suurem põhikool Orul on lapsi tuubil täis?
Kahaneva planeerimise eesmärk on kokkuhoid. Kui aga peaks selguma, et ei kahanegi nii palju, vaid hoopis kasvab, võib kahanev planeerimine lõpuks väga kalliks maksma minna.
Mitte “30 aastat täppi pannud” vaid vingunud on see lugupeetud ajaleht. Kirjutaks parem sellest kui hästi me selle neetud päiksetõusu valitsuse juhtimisel ikka elama hakkame…