Toomas Tammeorg: tuuleenergiast ja põlevkivist

“Kuna minu kuulsus tänu Lääne Elule ületas valla piirid, siis pean reageerima. Lääne Elu juhtkirjast selgus, et vallavolikogu liikmel ei tohi olla oma arvamust, siis tekib küsimus, kelle arvamust ma peaks esindama, kuna parteilist kuuluvust ei ole. Vallavolikogu liige esindab oma valijaid, nemad peaksid reageerima ja tuletama mulle meelde, millist seisukohta võtta, mitte ei ütle seda ajakirjanik,” kirjutas Lääne-Nigula vallavolikogu liige Toomas Tammeorg (Valimisliit Ühinenud Kogukonnad) valla ajalehes.

“Mis puudutab kellegi mõnitamist, siis seda võiks jätkata, aga seda ma ei tee, ikkagi volikogu liige.

Arutleme parem tuulikute teemal.

Räägime arvude keeles. 2018 oli Eestis 140 tuulikut, mis andsid 7% energiast. Ülemaailmselt oli see 4,4%, järelikult olime nagu meile kohane edukad. Selleks, et kogu vajadust katta on vaja umbes 2000 tuulikut. See oleks umbes 100 tuuleparki ja siit järeldus, et kõikide meie õue paistaks tuulik.

Siin võivad pealinna ja teiste suuremate linnade elanikud olla rahulikud, sest vaevalt Raekoja platsile kuuse asemel tuulik paigaldatakse. Nii, et langeb ikka maainimese elukvaliteet, et linlane saaks ilu nautida. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta konkurentsivõimeline.

Märgiks veel ära, et tuuliku kasutegur on maksimaalselt 59,3%, kuid tavaliselt alla 50%, mis ei ole eriti muljetavaldav. Kõik me leiame oma elektriarvetel rea, taastuvenergia tasu. Momendil on see 1,36 senti/kWh kokku saadi toetust 90 miljonit, järelikult maksame juba praegu suure osa ise selle rohelisuse eest. Kui see äri poleks kasumlik, siis sellega ei tegeleks Eesti Energia, Sõnajalad ja teised arendajad, aga kasumlikkus tuleb juba praegu meie rahakotist.

Räägiks tuuleenergia roheliseks kuulutamisest. Püstitame küsimuse, kas ta on nii roheline kui me räägime.

Väide: tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust.

Maismaal saame rääkida mürareostusest, korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. See on piisavalt suur inimesele. Kaasaegsed tuuleturbiinid vastavad enamasti seadusandluses esitatud nõudele. Võibolla on nõuded liiga lahjad ja ajale jalgu jäänud. Heli ja selle mõju on põhimõtteliselt jäänud uurimata ja ilmselt on sellel põhjused. Eks elanikud tuulikute läheduses oskavad paremini kirjeldada.

Mere tuuleparkide puhul saame rääkida ilmselt merekeskkonna reostusest, aga seda pole keegi uurinud. Uurime, kuidas Saaremaa sild mõjub loodusele, aga tuuleparkide mõju on ju kordades suurem. Võib olla jääme ilma ka räimest ja kilust, see on oletus, kuna teaduslikku selgitust pole.

Rohelistele peaks olema eriti punaseks rätikuks lindude hukkumine.

• otsene – hukkumine, vigastused kokkupõrkel tuulikutega. Linnud võivad hukkuda tiiviku, mastiga kokku põrgates, aga ka laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maad paiskudes.
• kaudne – häirib lindude pesitsemist, haudetingimusi, toitumist, rännet. Visuaalne reostus, sest tore on vaadata ühte vilkuvat tuulikut, kui neid on 30, siis asi teine. Lisaks selle tekitavad tiivikud oma liikumisega üle päikese varju efekti, mis pole eriti meeldiv ja arvestades tuulikute 300 m kõrgust on tunnetavad piisavalt kaugele.

Veel mõned numbrid rohelisuse teemal, suurte tuulikute kohta mõned numbrid:

• vundament – 350 kuupmeetrit raudbetooni;
• kraana – 108 meetri kõrgune ja 600 tonni tõstevõimega;
• tuuliku laba – 50 meetrit pikk ja 70 tonni raske;
• tuuliku gondel – kolmetoalise korteri suurune ja 116 tonni raskune;
• tuuliku mast – 100 tonni terast ja 250 kuupmeetrit raudbetooni.

Selleks, et paigaldada tuulikut tuleb võtta maha teatud kogus metsa, selleks, et teha töid, tuleb ehitada teid ja jälle metsa langetada. Sõites Tallinn-Haapsalu maanteel näeme kõik, kui palju võeti maha metsi, et rajada kõrgepingeliine.

Tekib küsimus, kas see kõik on jätkusuutlik, kui tuuliku eluiga on umbes 20-30 aastat. Mis me teeme, kui tulevad tagasi meie talved? Väljas on -25°C ja tuult ei ole, kas sellele viitsib praegu keegi mõelda, kus on see energia varu. Selline ilm pole meil haruldus.

Detsembrikuu volikogus esines Enefit Green esindaja, kelle esinemine oli alguses soosiv ja arusaav, mida vald soovib. Pakutakse hüvitist lähedal asuvatele elanikele, ehk ära ostmist. Lisaks veel hüvesid.

Esinemise lõpus muutus tema esinemine märksa kategoorilisemaks ja ütles: „Oleme sõlminud kohaliku omavalitsusega lepingu eriplaneeringus nõutud KSHga seotud kulude kandmiseks. Seega on arendajal õigustatud huvi ja ootus, et eriplaneeringu menetluse etapid ka õiguspäraselt läbitakse“. Ehk, meie maksime ja teie peate nõus olema.

Järelikult pole nad nii suured sõbrad, kui näivad ja meie ei saa kuidagi jätta tähelepanuta ikkagi korjatud allkirju, kuigi üritatakse vähendada nende kogumise tehnoloogiat ja tähtsust.

Elu näitab, kas elanike arvamus maksab midagi, või see on tühi sõna, rahva arvamus.

Mis puutub tuumaenergiasse, siis on see tänapäeval piisavalt ohutu ja enamus riike arendavad seda oma energia vajaduste rahuldamiseks. EL-is on tuumajaamad 14 riigis ja Prantsusmaal annavad nad üle 50% elektrivajadusest. Tuumaenergiat peetakse sageli isegi fossiilenergiast ohtlikumaks, ehkki tegelikult on tegu ohutuima energiatootmise viisiga. Mis tekitab hirmu? Miks on tähelepanu väheste kannatanutega üksikjuhtumitel, mitte paljude kannatanutega igapäevasel probleemil?

Veel saame rääkida päikeseenergiast, kuid meie laiuskraadidel on see mõttetu, kuna kasutegur on 9-13%. Eesti laiuskraadil peaks selline element töötama 45 aastat, et toota tema valmistamiseks kulunud energiakogust.

Kuid minule tundub, kui jumal on meile andnud põlevkivi ja mitte naftat, siis kasutame seda mis meile on kõige kõrgema poolt ette kirjutatud. Kasutame säästlikult kaasaegsel tehnoloogial ja oleksime õnnelikud odava elektri üle.

Edu ja mõistust, kaasamõtlejad.”

Lääne-Nigila Valla Ajaleht, 14. jaanuari 2021

Vt ka:

“Juhtkiri: kelle käes on õigus?”

“Tuulepargi pooldajad võtsid südame rindu”

Lääne Elu juhtkiri 9. detsember 2020: “Eilseks oli tuulepargi pooldajate kirjale reageerinud Lääne-Nigula vallavolikogu liige Toomas Tammeorg, kelle vastus saabus umbes tund aega pärast kirja saatmist. Tammeorg kirjutas, et kirjutamata ta olla ei saa, ja loodab, et enamik inimesi saab siiski aru, et tuuleenergia ei ole roheline ega taga Eesti energiavajadust. Tammeoru sõnul tagab energiajulgeoleku põlevkivi, mitte tuulikud.

Tammeorg lõpetab mõnitavas toonis soovitusega: pangu tuulikute pooldajad igaüks oma õue peale tuugen püsti ja hakaku elektrit tootma, ning käitub nagu Facebooki grupp, kelle käes on tõde ja õigus, mille kõrvale kellegi teise oma ei mahu.

Tekib küsimus, kas lugupeetud vallavolinik ikka mõtles, kellena ja kellele ta kirjutas? Kas Risti tuulepargi asjus tohib Lääne-Nigula vallas tõesti olla vaid üks arvamus, sest vastasel korral mõistavad sind hukka isegi volikogu liikmed?”

Samal teemal:

Taastuvenergia arenguplaan aastani 2030

Taastuvenergia laiem kasutamine peab vähendama Eestis tekkivat õhusaastet. Kui praegu paiskab Eesti õhku pea 21 miljonit tonni CO2, siis aastaks 2030 on meil kohustus õhu saastamist vähendada 12 miljoni tonnini aastas.

See tähendab, et kui eelmisel aastal moodustas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia 17,1 protsenti kogutarbimisest, siis aastaks 2030 peaks see tõusma vähemalt 37 protsendini. Koos transpordisektori ja soojamajandusega peab taastuvenergia osakaal tõusma 42 protsendini praeguse 30 asemel.

Valitsus loodab eelkõige tõsta tuuleenergia osakaalu. Praegu on kasutusel 139 tuulikut. Võrguga liitumislepinguid omavaid tuuleparke on üle Eesti veel 12. Need on arendamisjärgus ja nende rajamise üle on pooleli mitmesugused vaidlused.

Praegu toodavad tuulikud aastas umbes 670 gigavatt-tundi elektrit. Aastaks 2030 on eesmärk suurendada tuuleenergia mahtu vähemalt kolm ja pool korda ning jõuda 2500 gigavatt-tunnise aastatoodanguni.

Allikas: “Energiamajanduse arengukava aastani 2030”

Taastuvenergia Eestis 2019

Taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 2019. aastal 21 protsenti. Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti 2019. aastal Eestis 1946 gigavatt-tundi [GWh].

Tuuleenergia andis 2019. aastal 36 protsenti Eesti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 690 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Allikas: Elering

Taastuvenergia Euroopas

Tuulest ja päikesest toodetud elektrienergia moodustas 2019. aastal 18% (569 teravatt-tundi (TWh)) ja söest toodetud 15% (469 TWh) elektrienergia kogutoodangust. Taastuvenergia osakaalu suurenemist soodustasid avamere tuuleenergia (Suurbritannia) ja päikeseenergia (Portugal) rekordiliselt madalad oksjonihinnad, samuti CO2 hinna tõus.

Tuuleenergiast elektri tootmine suurenes 2019. aastal Euroopas 14% (54 TWh). Võrreldes 2018. aastaga suurenes uute käikuantud tuuleelektrijaamade koguvõimsus EL-s hinnanguliselt 14 GW ja päikeseelektrijaamade oma 17 GW võrra. Võrdluseks, 2018. a oli uute käikuantud TEJ-de koguvõimsus 9,7 GW ja päikeseelektrijaamade koguvõimsus 11 GW.

Allikas: keskkonnatehnika.ee