Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (Keskerakond) võitles Ida-Virumaale välja enam kui 300 miljoni euro suuruse rahastuse; Piirsalu tuulikuvastastele ütles ta, et Eesti majandus vajab peale ilusate elamute ka tootmisettevõtteid.
Energeetikavoliniku portfellis on kõige olulisem roheline majandus, sest Green Deal ehk Euroopa roheline kokkulepe on Ursula von der Leyeni komisjoni tähtsaim eesmärk.
See on suur eesmärk aastani 2050 ehk väga palju pikemalt, kui kestavad komisjoni volitused.
Miks on nii, et kliima soojenemise teema on mujal Euroopas palju tähtsam kui Eestis?
Võibolla on meil teised pakilisemad mured, et globaalsete arengute pärast nii palju südant ei valutata. Me ei ela piirkonnas, kus möllaks lõputud metsatulekahjud või kus veetase hirmuäratavalt tõuseb. Aga kui elada mõnel väikesaarel, siis on ookeani veetaseme tõusu pärast kodu ohus ning kui elada Ameerikas Californias või Austraalias, siis on metsatulekahjud kõige tähtsam asi maailmas. Euroopas peab üheksa inimest kümnest kliima soojenemise vastu võitlemist tähtsaks.
Aga miks see eestlastele tähtis ei ole?
Kliima soojenemist mõistetakse, aga kui panna pingeritta, siis tõenäoliselt igapäevane toimetulek on tähtsam kui globaalne kliimasoojenemine. Siin on põlvkondade erinevus. Noored inimesed on väga teadlikud oma ökoloogilisest jalajäljest. See on neile tähtis, kui palju on kulunud seljas olevate rõivaste tootmiseks vett ja kütust, kas neid saab taaskasutada.
Eero Epner ütleb Levilale kirjutatud diplomaatiast rääkivas kuuldemängus, et Eesti välisesindajatega ei taha keegi rääkida, sest meil pole midagi pakkuda. Kui palju tahetakse rääkida Euroopa Komisjoni volinikuga?
Eestlastest olen unikaalses olukorras, sest kõnelen Euroopa Liidu nimel. Olen saanud laudade taha, kuhu Eesti ministreid ei kutsuta. Olen läbi rääkinud Opeci naftatootjatega, olnud pikkadel läbirääkimistel G20 energiaministritega.
Kui suur osa teie tööst on Euroopa Liidu ja kui suur Eesti esindamine?
Rahvusvahelised partnerid enamasti ei ole uurinud, mis riigist ma tulen. Nad võtavad mind kui Euroopa Komisjoni liiget. ELi ministritega rääkides on nad väga hästi kursis minu taustaga, et hiljuti olin üks neist.
Aga Eesti teemad: Rail Baltic, elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast, meretuuleparkide elektrivõrk – ma oletan, et nendes kõnelustes esindate Eesti huve?
Tegelikult ei. Kuigi – minu viimases eelarve jagamises, mis oli 998 miljonit eurot, tuli Balti riikide desünkroniseerimisele 720 miljonit, järelikult tuli ülejäänud liikmesriikide energeetikaprojektidele võrratult vähem. Otsus ei tulnud sellepärast, et tean paremini Eesti probleeme, vaid sellepärast, et Balti riikide elektrivõrk on harukordne, sest on seotud Valgevene ja Venemaa edelaosaga. See on Euroopa prioriteet, et aidata Balti riigid läbi Poola ühendada.
Minu majandusministri kogemus annab mulle empaatiat, kui räägin liikmesriikide ministritega nende ees seisvatest raskustest, kui energeetikaminister peab seletama oma riigi kaevuritele, miks söekaevandamine lõpeb kindlal paika pandud kuupäeval.
President Kersti Kaljulaid ütles 2019 Ida-Virumaal kaevuritele otsesõnu, et nende töö on lõppenud. Mis ta valesti tegi?
Mitte keegi ei nõua, et VKG ja Eesti Energia peavad lõpetama põlevkivi kaevandamise sel kümnendil. EL on kokku leppinud, et aastaks 2050 saab Euroopa kliimaneutraalseks, aga seni on igal riigil õigus oma energiatootmist korraldada. Põlevkivi kaevandamine ei pruugi lõppeda ka pärast 2050. aastat, sest põlevkivist saab teha ka midagi muud, millel on vähem saastav jalajälg. Lõppude lõpuks töötatakse ka CO2 püüdmise tehnoloogiaga.
Millele võib kulutada raha, mida Euroopa Komisjon lubab Ida-Virumaa majanduselu ümberkorraldamiseks?
Õiglase ülemineku plaani raha saab kasutada mitmeks otstarbeks. Esmalt on see suunatud inimestele, kes rohepöördega võivad töö kaotada. Soovitavalt peaks selle raha eest looma tööstuslikke töökohti nende kodukandis. Teine võimalus on kivisöe või põlevkivisoojusest sõltuvate linnade küttesüsteemide ümberehitamiseks, Narva näiteks sõltub põlevkivielektrijaama soojusest, et küttearved inimestele suurt traumat ei põhjustaks. Kolmandaks saab kulutada paremate ühenduste ehitamiseks, et piirkonnad ei ääremaastuks.
Kes selle siis lõppude lõpuks otsustab, kas põlevkivi võib elektrijaamades põletada?
Selle otsustab energiaturg. EL ei pane ühtki söekaevandust kinni. Kui tulevad uued tehnoloogilised lahendused, mis toodavad elektrit odavamalt, siis söe- või põlevkivielektrijaamadel pole turul kohta.
Euroopa Komisjonil on kavas kehtestada CO2 tollid.
CO2 piirimehhanism on õiglase konkurentsi tagamiseks, sest ELi söe- ja põlevkivijaamad peavad ostma CO2 kvooti. See otsustakse juunis. Kui ELi piiri taha ehitatakse söejaamu, millesarnaseid ELis sulgeme, siis see ei ole aus ega ole tagatud ELi kliimaeesmärgid. Jutt ei ole ainult Venemaast või Ukrainast, vaid ka Türgist ja Marokost. Jutt ei ole ainult elektrist, vaid ka tsemendist ja metallitoodetest. EK koos liikmesriikidega võttis vastu harukordselt suure eelarve- ja taastepaketi – 1,8 triljonit. Laenuna võetud taastepaketi 750 miljardit eurot tuleb tagasi maksta ega teki iseenesest. Selleks tuleb järgnevatel aastakümnetel välja mõelda, millised on lisatulud. Üks neist on CO2 piirimehhanism.
Tarbija maksab selle kinni.
Tarbija ei pruugi maksta, sest selle võrra on ELi tootjatel konkurentsiolukord parem, see tähendab, et töökohad ei kao piiri taha. See ei pruugi olla kaotus.
CO2 toll on ju võrreldav Trumpi kaitsetollidega, mille eest teda kõvasti nahutati.
See ei ole toll, vaid piirimehhanism, mis arvutab iga riigi majanduse CO2 mahukust. See motiveerib ELi naaberriike investeerima puhtamatesse lahendustesse.
Te usute, et see võiks mõjutada Venemaa majandust?
Balkanimaid mõjutab see ilmselgelt, sest nad peavad otsustama, millised on eelseisvate aastakümnete elektrituru lahendused ja ELi CO2 piirimehhanismi sõnum on pannud nad tõsiselt mõtlema, kas tasub söejaamu ehitada. Ukrainaga oli mul just energiadialoog ja ukrainlased mõtlevad samuti, et rakendavad ELiga analoogse CO2 maksustamise süsteemi, et poleks põhjust piirimehhanismi jõustada.
Läänemaal protestivad Piirsalu, Risti ja Seljaküla elanikud tuulepargi vastu. Mida ütlete inimesele, kelle meelest tuulepark halvendab elukeskkonda?
Taolised protestid on Euroopas väga levinud. Suurte arenduste puhul leidub alati kõhklejaid. Aastaks 2050 vajab Euroopa kaks korda rohkem elektrit kui praegu, sest bensiin, diisel ja kivisüsi asendub elektriga. Mõni riik on asunud peale söejaamade sulgema ka tuumajaama, järelikult peab elekter tulema taastuvaist allikaist. Kõige suurem potentsiaal on avameretuuleparkidel, mille planeerimine on samuti keeruline, sest ristuvad kalurite, turismi ja keskkonnakaitsjate huvid. Mõnes riigis on vastu kaitsevägi. Maismaatuulikute tehnoloogia areneb ja visuaalne häiring muutub aina väiksemaks.
Piirsalu küla elanik ütleb teile selle jutu peale, et ehitage tuulepark kuhugi mujale.
Jah, selle tõttu on riigil vaja teha planeeringuid, et teha selgeks, kuhu annab teha ja et kohalike elanike huvid oleks kaitstud, aga majandus samas ei jääks energiavaegusse. Eesti riigil ei ole tulevikku, kui soovime, et oleks vaid toredad elamud, aga tööstus oleks kusagil mujal, veel parem, kui piiri taga. Iga riik vajab töökohti ja ettevõtted energiat.
Kuidas Euroopa Komisjon koroona ajal töötab?
Eesti vabariigi aastapäeva paiku veebruaris anti volinikele teada, et peaksime vähendama kontakte, loobuma käesurumisest ja musidest – Brüsselis on põsele suudlemine väga levinud. Aga sellest hoolimata sõitsid kõik 27 volinikku ühes lennukis Addis Abebasse kohtuma Aafrika Liiduga.
Pärast seda saadeti osa volinike meeskonnast kodutööle, külalisi enam majja ei soovitud. Vaid erandjuhul võib külaline tulla Brüsselis Euroopa Komisjoni hoonesse. Ainsaks kohtumiseks jäi volinike iganädalane koosolek. Vahetasime saali, nii et kolleeg on minust kahe meetri kagusel, aga Euroopa Komisjoni volinike füüsilist koosolekut korraldati selle jaoks, et näidata valitsusjuhtidele, et ühes ruumis kogunemine on võimalik. Teatavaid otsuseid ei suudeta ühes ruumis kogunemata läbi rääkida. Veebruaris oli juba kõige tähtsam asi järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu eelarve kokku leppida. See aasta on eelarve läbirääkimiste surve all möödunud.
Sügisel pärast suvepuhkust jõustus soovituslik režiim, et kõik volinikud käivad esmaspäeva hommikul enne tööpäeva algust meditsiiniteenistuses ja annavad koroonaproovi.
Te annate iga nädal proovi?
Iga nädal. Tundide jooksul pärast proovi öeldakse, et kõik on korras. Ma juba tean, et milline arst on hellem ja et pühapäeval ei tohi proovi anda, sest proovivõtja on tige ja teeb haiget.
Kas te töötate kodus?
Käin iga päev kontoris. Istun koosolekusaalis, seinal on suur telekas koosolekute jaoks. Minuga koos on kaks inimest. Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis on mõeldud 2000 inimesele, nüüd käib seal 20–30 inimest. Kui olen üksi kodus, siis pean kõike ise tegema. Kuna koosolekud kipuvad olema kõigis väljamõeldud internetiformaatides, nad ei ole Zoomis ega Teamsis, vaid vahetuvad, siis see on pöörane tehnoloogiline väljakutse. Lihtsam on olla kontoris, kus videosüsteem tagab püsiva ühenduse.
Komisjon jätkab ka iga nädal füüsilist kooskäimist suures saalis. Jõululaupäeval oldi Brexiti puhul nii helded, et toimus virtuaalne kolledži koosolek ega pidanud Brüsselis olema.
Mida Brexit teie valdkonnas tähendab?
Minu valdkond on tuumaohutus, tuumajäätmete hoiustamine ja ladustamine. Väga tehniline. Siis elektriturg, kus britid said vaba ligipääsu Euroopa elektriturule. Brittide jaoks oli see vajalik, sest neil on suured plaanid Põhjamere tuuleparkidega. Britid kauplevad ELiga mitte ainult elektriturul, see oli põhimõtteline küsimus, et edaspidi käib kogu kaubandus kvootide ja tollideta.
Kui suur on Brexiti mõju ELi majandusele?
Koroona taustal ei ole Brexiti mõju nii määrav, aga on valdkondi, mida Brexit lööb valusamalt – maanteetransport. Poliitiline mõju on Iiri saarel. Aga on ka inimesi, keda Brexit lööb rohkem. Britid otsustasid nimelt, et nad ei ole huvitatud olema Erasmuse programmist, aga me kõik teame, et Suurbritannias on suurepärased ülikoolid, kus Euroopa noored tahaksid Erasmuse aastat veeta. Aga selline oli brittide valik.
Politico ajakirjanikud andsid teie tööle volinikuna hindeks B. Kas nad olid õiglased?
See oli minu esimene aasta komisjonis. Aegade jooksul on nii välja kujunenud, et esimesel aastal antakse välja sõnum, mida kavatsetakse teha. Teisel aastal järgneb õigusloome ja neljandal-viiendal aastal räägitakse seda läbi liikmesriikidega. Euroopas liigub kõik väga aeglaselt, aga vastasel juhul ei oleks ühelgi algatusel mõtet, kui liikmesriigid sellega kaasa ei tule.
Minu valdkonnas oleme tulnud välja algatusega, et milline on energiasüsteem, kui fossiilseid kütuseid enam ei kasutata. See on siis meretuulepargid ja vesinikustrateegia. Rohelisem poliitika tähendab ka seda, et me ei raiska. 40 protsenti energiast kulub praegu hoonete kütmisele või jahutamisele.
Aga kas Politico ajakirjanikud olid õiglased?
Ma tahaks loota, et jah, sest B oli kõrge hinnang.
Sama Politico artikkel, aga ka näiteks Siim Kallas on viidanud, et Ursula von der Leyeni komisjon on lõhenenud. Mis te ütlete?
Eks igal komisjonil on omad kriisid. Von der Leyen on tulnud võimsalt välja raskest olukorrast, kus ta oma tööd alustas. Ta tuli välja kõva visiooniga, et viime ellu rohepöörde, aga pidi jätkama eelmise Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri poolt välja käidud eelarvega, kus ei oldud sellele mõeldud, ja liikmesriigid olid skeptilised. Aasta hiljem on kõik liikmesriigid pardal, sest ELi pikaajaline eelarve panustab 30 protsenti roheesmärkidele, meil on taastefond ja unikaalsed suured ressursid rohepöördele. See on päris hästi läbi räägitud plaan. Ilmselt on võti ka selles, et Ursula von der Leyen tuleb Saksamaalt, kus möödunud kriisi ajal nähti, et kärpimine ja maksude tõstmine ei tee kriisi tugevamaks. Vastupidi, Saksamaa hoidis kurzarbeit’iga (lühitöö, ettevõtete ja töötukassa koostöö mudel – toim.) inimesi tööl ja andis majandusele tuge. Kui Saksamaa juunis teatas, et paneb 130 miljardit eurot majanduse elavdamisse, siis oli komisjonil lihtsam läbi rääkida 750 miljardi suurust taastepaketti.
Kuidas teie end komisjonis iga päev tunnete?
Tunnen suurt kollegiaalsust. See pole üldse eestilik, et kui keegi tutvustab oma algatust, siis kolleegid ütlevad, et hea töö on tehtud. Eesti valitsuses kolleegid ei kiitnud, ainus, kes hea ja lahke sõna ütles, oli peaminister Jüri Ratas. Brüsselis jätkub häid sõnu ka teistel. Ma lõhet ei tuvasta, küllap Siim Kallas viitas sellele, et Euroopa Komisjoni presidendi otsimine oli keerukas ning praegused asepresidendid Margarethe Vestager ja Frans Timmermans olid presidendikandidaadid.
Mida koroonakriis teile töös tähendas?
Kuna liikmesriigid panid piirid kinni, siis oli näiteks vaja tagada, et tuumaohutuse eksperdid pääseksid liikuma riigist riiki. Taastuvenergia projektid jäid seisma, sest olulisi detaile toodeti väljaspool Euroopa Liitu riikides, kus tehased seisid. Sealt tuli ka õppetund, et EL on viinud liiga palju tootmist riikidesse, mis ELi otsustest ei sõltu.
Aga eelarvekokkulepe?
Minu ülesanne oli kosta oma portfelli eest. Õiglase ülemineku fondi puhul oli minu ülesanne, et see oleks tõepoolest õiglane, et mõnda piirkonda ei unustataks ära. Õiglase ülemineku fond oli algselt üles ehitatud söeregioonidele. Eesti on näiteks kivisöevaba riik, küll aga on põlevkivi kaevandamisel suuri probleeme. Läbirääkmiste käigus juhtus nii, et Eesti saab ühe elaniku kohta kõige suuremat toetust õiglase ülemineku fondist (enam kui 322 mln eurot – toim.)
Nii et saate panna oma tööle volinikuna hinnasildi?
Oli vaja selgitada, et Ida-Virumaad võivad oodata keerulised ajad.
Kuidas edeneb Läänemere tuuleparkide jaoks võrgu loomine?
Mõningaid projekte – Läänemere tuuleparkide elektrivõrku või Rail Balticut –, kui need on piiriülesed, saab Eesti rahastada nii, et need ei tulegi meile eraldatud ümbrikust, vaid on eraldi konkurentsipõhised fondid. Eesti on seal väga edukas olnud Rail Balticuga ja elektrivõrgu desünkroniseerimisega.
Kas te jõuluõhtul lugesite kokku, mitu miljonit olete Eestile toonud?
Ei, need olid nii head projektid, et isegi hispaanlane poleks suutnud „ei” öelda.
Enne von der Leyeni komisjoni olite Brüsselis portfellita volinik.
Ma olin voliniku kandidaat, sest Juncker ei mõelnud mulle portfelli välja ja europarlament ütles, et kuna portfelli ei ole, siis me ei oska ära kuulata. Ilma europarlamendi kuulamisteta ei saa volinik tööle asuda.
Mis te siis tegite?
Valmistusin kuulamiseks europarlamendis uue komisjoni tööle asumisel.
Mis see tähendab?
Teist korda oskaks valmistuda palju paremini. Euroopa Komisjoni endine volinik Andrus Ansip seletas tunde ja tunde oma kogemust, aga see ei ole ikkagi see, mida pead ise läbi elama. Ma valmistusin üle, olin detailselt valmistunud tuumaohutuseks, aga Euroopa Parlamendi liikmeid see ei huvitanud. Pead olema rohkem poliitik ja vähem tehnokraat, sest vastas on poliitikud.
Mis Ansipi kõige tähtsam õpetussõna oli?
Kes seda enam mäletab. Ma olin käinud Brüsselis ministrite nõukogus, aga see on hoopis teine maailm. Ansip oli viis aastat olnud komisjonis ja oskas näidata detaile, mida ma ise ei olnud tähele pannud.
Tooge mõni näide.
Ta hoiatas, et europarlamendi ees kuulamisel oled üksi telefoni ja iPadita. Istud seal, käed põlvedel, aga mõistlik on kaasa võtta paberipakk, sest see jätab mulje, et oled midagi lugenud. Kuigi paberipakist kiiresti õigeid vastuseid leida ei suuda. Minu jaoks oli kõige keerulisem, et kuna mul ei olnud telefoni ega tahvelarvutit, siis ma ei teadnud, et minu kuulamise ajal oli Eesti valitsus otsustanud, et toetab ELi kliimaneutraalsuse eesmärki. See oli minu kuulamise kõige suurem rünnak – olin pimeduses ega teadnud, et otsus on Tallinnas tehtud.
Kas te olete nõus, et Eestis pole Euroopa Liitu kuulumine väärtus?
Ei.
Aga kas te ei arva, et suhtumine ELi on rehepaplik, pigem kasu peal väljas?
Sest see hakkab silma, kui minna mistahes maakohta, siis võib märgata, et EL on aidanud kergliiklustee ehitada, kultuurimaja renoveerida või kui rääkida põllumeestega, siis pindalatoetused tegid eelneva ajaga vahe sisse. Noored inimesed saavad käia ELi tudengina õppimas. Kui olin 2003 Londonis, oli mu õppemaks kordades kõrgem kui ELi tudengeil. Eestis on suhtumine ELi võrreldes Euroopa üldisega positiivsem, sest oleme piiririik. Paljud on saanud ELis positiivse kogemuse ja endiselt oleme riik, kes panustab ELi eelarvesse vähem, kui sealt saab. Meie majanduskasvust osa on tulnud sellest, et Eesti kaubanduspartnereil, kes on ELi liikmed, läheb paremini kui meil.
Kui olite europarlamendi ees, kas pidite häbenema oma valitsust?
Ma ei pidanud häbenema, aga mind rünnati, et kuidas saab tulla energeetikavolinik riigist, millel on nii suur sõltuvus põlevkivist ja mille valitsus ei ole ühinenud kokkuleppega saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Valitsuse otsus võtta vastu kliimaneutraalsuse eesmärk oli tugevaks toeks, et mu kuulamise otsus oli positiivne. Kõik, kes käivad Euroopa Parlamendi ees, ei saa positiivset otsust. Viie fraktsiooni toetus pärast esimest otsust oli korralik sooritus.
Kuidas teie saate aru abielu rahvaküsitlusest?
Seksuaalvähemuste õigusi ei vähendata, mitte keegi ei võta ära õigusi, mis Eesti riigis on olemas mistahes vormis perekonnale.
Kuidas te suhtute küsitlusse?
Ma olen keerulises olukorras, sest arvan, et rahvaküsitlused pole saatanast.
Kas see on üks väheseid Savisaare seisukohi, mis Keskerakonnas veel alles?
Astmeline tulumaks on samuti muistsetest aegadest, ma mäletan 1999. aasta parlamendivalimisi, mis olid Keskerakonnale edukad ja inimesed olid astmelise tulumaksuga õhinal kaasas.
Rahvaküsitlus on sobilik formaat valimistevahelisel ajal. Küsimuse mõttes mõtleks ma välja ainult ühe veel rohkem lõhestava küsimuse, mis lööks kõik perekonnad pooleks. See on kella keeramise lõpetamine – kas jääda suve- või talveaega. Selles asjas üksmeelele ei jõuta ja mida iganes otsustada, ikka tunnevad inimesed, et neile tehti liiga.
Keskerakond koos Reformierakonnaga kuulub Euroopa liberaalide erakonda, kelle suhtumine rahvaküsitlusse ei ole tauniv, aga kelle arvates rahvaküsitlusel ei jää Kesk- ja Reformierakonnal midagi muud üle, kui minna liberaalset seisukohta esindama.
Kuidas te seda ette kujutate, et Jüri Ratas läheb valitsusliidu partnerite vastu?
Ära muretse ette olukordade üle, mis võivad tulla, aga ei pruugi tulla.
Mulle räägiti, et te Eesti asjadega väga palju ei tegele, aga ometi olite väga mures, kui Tartus vahetus Keskerakonna piirkonna juhatus?
Minu meelest oli äärmiselt rumal viis, kuidas Tartus linnavalitsus lõhuti. Laamendada oskab igaüks, aga ma ei näe selles mingit kasu Keskerakonna vaadete eest seismisel.
Mis tunne see on, kui olete Brüsselis, aga näete, kuidas Eestis teie isa Aadu Musta alandatakse?
Minu isa ei saa keegi alandada, minu isa on lugupeetud professor. Poliitika uustulnukad ei saa mõnikord aru, kui raske on kanda valitsusvastutust. Mina, kes ma olen kümme aastat istunud opositsioonis, mõistan, kui palju rohkem saab teha valitsusvastutust kandes ja kuidas lihtne elu opositsioonis, kus ainult kritiseerid ega vastuta millegi eest, ei ole midagi ihaldusväärset.
Mida tähendab teie jaoks olla kõige kõrgemal ametikohal olev eestlane?
Eesti president on kõige kõrgemal ametikohal olev eestlane.
Hästi, tähtsuselt teisel kohal.
Harukordset võimalust, mis heal juhul saab osaks ainult 20 eestlasele sajandis. Näha laiemat pilti, mida ka kõige tublim eestlane ei pruugi näha, sest võimalus esindada Euroopa Liitu on ikkagi palju suurem proovikivi.
Kui palju on viimase aastaga muutunud teie arusaam Eestist?
Mul on déjà-vu. Sama kogemus oli mul 2002–2003 Londonis õppides, kui sain aru, et Eesti ei olegi Euroopa keskpunkt. Eesti otsused ei ole määravad, vaid sõltuvad suurtest trendidest.
Minul isiklikult poleks küll midagi selle vastu kui Eestis oleks sama soe kui Hispaanias.
Meie toomisettevõtted on äppide vabrikud ja neile pole suuri hooneid üldse vaja.Need vähesed mis veel konkreetsete väärtuste tootmisega tegelevad on peamiselt välismaalaste omanduses kes koos pankuritega kandivad kasumi riigist välja !
Kui me paneme iga tänava otsa tuuliku kas siis elekter muutub odavamaks ?
Tühjagi !! Ilus pikk jutt pole tühjagi väärt sest pannes kliimasoojenemise inimtegevuse arvele on sama kui joodik posti kõrval asjatades püüdis pärast posti püksi ajada !
Mis pagana tootmisettevõtted need tuulikud on??? Ehitagu üks korralik tootmisettevõte, kes keelab, aga totrusi pole mõtet suust välja ajada.
Tegelege Brüsseli lennikus oma kliimaga. Kas nüüd tuli aega tuuleparke reklaamida? Viimsisse oma maja kõrvale ei taha?
Huvitav on see, et kliima soojenemine ja CO2 pannakse ühte patta. Kliima muutumistel on kindlasti hulgi muidki põhjuseid, kui see vaene CO2. Muutub päikese aktiivsus ja, muuseas, suure kiirusega vahetab oma asukohta põhjapoolne magnetpoolus. Kes ei usu, otsige internetist. Olulised on kindlasti purskavad vulkaanid, St. Helena näiteks. Praegu on meil tõesti soojad talved ja ka Maa keskmine temperatuur on tõusnud. Aga kes ütleb, et ei või toimuda järske muutusi vastasuunas? Kui põhjuseks on CO2, siis peaks piirama selle lisandumist, aga mitte lisama hagu lõkkesse tuulikute abil, nagu see Eestis on toimunud. Poola, kus puudub muu energeetiline ressurss peale pruun- ja… Loe rohkem »
toodi risti rahva tahet maha suruma ja rahvusvahelist kapitali kaitsma
Võimas Simson võitles ainuisikuliselt välja 300M. Kus kohast saaks konkreetsemat infot kuivõrd EL dokumendiregistrid ja muu avalik info seda kuidagi ei kinnta? Samuti Simsoni enda väljaütlemised, et ta Eesti asja ei aja kuna volinikuna saab ainult Euroopa Liidu asja ajada. Miks siis nt Poola ja Tšehhi said suhtarvuna kordades rohkem jne jne? See, et KOV valimised sügisel tulevad, ei tähenda, et meedias võib igasugust jama ajada ja ennast võõraste sulgedega ehtida.
Tartu Ülikool ajalooga ja Londoni Ülikooli kolledž politoloogias ei anna vist parimaid teadmisi energeetikas ja nii tulebki politoloogil kuulata hulga eriarvamusi, mis kokkuvõttes keeravad tegeliku energeetika selili.
Tiskresse ja Murastesse sobiksid suured tuulepargid. Viimsi muidugi ka. See vähendaks ilmselt ka pisut kinnisvara hinda ja vaesem elanikond saaks ka loodusliku elukeskonda ümber asuda. Aga need, kes ei talu loodusliku müra võivad jälle linnadesse kolida. Linnas on hea, kell 12 on öörahu ja hunt ka ei ulu. Piirsalus on hundid ja varsti saate tuugenid ka siis on kaks teed kas kolida tallinna või haapsallu.
Tallinnas ilmselt on parem, sest seal on lisaks politseile ka munitsipaalpolitsei, mis tagab öörahu.
viimsi vallas ruumi laialt tuulikutele
ei peaks pikki kaableid ka vedama
Ei tohi siin ju arvata … eesti peaks tegelema “päris” probleemidega.
Aga on nii – kui kliima soojeneb, siis see põhjustab atmosfääris CO2-e kontsentratsiooni suurenemise! Ja see kunagi ei ole vastupidi!
EU tahab oma majanduse tuksi keerata (sisuliselt suur osa tootmisest viiakse EU-st lihtsalt välja), siis ega meie ka sellest ei pääse. Meid on niigi kaua kotitud .. pehmete seeklite vastu pidevalt komkurentsivõimet ära võetud …
Eks suured impeeriumid kukuvad kokku sisemistest probleemidest tingitult … ja EU kukub juba enne seda kui tast päris impeerium saabki.
Meil pole vahet, kas vaesus või lolluste kaasategemine , ühtmoodi kannatame ikka.
seal, kuhu need tootmised üle viiakse, on igasugusest kliimast ja tsee-oost täiesti savi. Ehk siis kliima mõttes pole mingit vahet, kuna planeet on ju sama, küll aga eeskujulikud “kliimajahutajad” keeravad oma tootmise pumpsu. Miks ja kellele seda kirbutsirkust tehakse?
USA kokkukukkumisest on räägitud juba NSVL algusest saati… Ei kao see EL ka kuhugi. Väline majanduslik ja poliitiline surve hoiavad liidu toimimas.