Riigipea või valitsusjuhi uusaastakõne on poliitika tegemise žanr, mis on paljudes riikides oluline. See üks aasta enim vaadatud ja kõige mõjukam esinemine ütleb palju nii kõnet pidava tipp-poliitiku kui tema riigi kohta.
Seepärast vaatasin läbi mõned maailma tipp-poliitikute uusaastakõned ning soovitan neid võimaluse korral youtoube’ist vaadata ka teil.
Tõenäolisemalt pidas kõige mõjusama uusaastakõne Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Tema salvestatud esinemine algas riigipea piduliku, kuid kummalise kõnnakuga sissemarsist paleesse. Läks veidi aega, enne kui taipasin, et professionaalne naljamees parodeerib kolleeg Vladimir Putini kehahoiakut ning toretsevat stiili!
Kui Zelenskõi oli kõnepuldist paar kantseliitlikku lauset öelnud, ilmusid teleekraanile saalis igavlevad 6-7 aastased lapsed. „Igav hakkas?” küsis president ning tüdrukud-poisid noogutasid vastuseks.
Seepeale läks Zelenskõi kõnepuldist laste juurde ja hakkas nendega rääkima lihtsamas keeles. Jutu taustaks jooksid videokaadrid nii rindel hukkunud sõdurite matustest kui ukraina rammumehe võidust MMil. Presidendi kõne lõpul panid lapsed tema kõnepuldi juurde tooli, ronisid üksteise järel selle peale ning ütlesid ukraina rahvale oma lapsikult liigutavad uusaastasoovid.
Jäi iga vaataja otsustada, kas Ukraina presidendi selline etteaste oli populistlik palagan või tavapärase uusaastakõne asendamine emotsionaalselt palju mõjusama esinemisega.
Hoopis teistmoodi huvitav oli Hiina presidendi Xi Jinpingi uusaastakõne, sest see algas eriti vanamoodsalt: riigipea istus massiivse mööbliga kabinetis töölaua taga. Lauanurgal seisid mitu punast värvi (!) otseliiniga telefoni ning seinal rippus Hiina müüri pilt.
Ent ka Xi kõned elavdasid edukalt videokaadrid võitlusest koroonaga, kosmosevallutustest ning hiiglaslikel viljapõldudel sõitvatest kombainidest. Huvitav fakt: kõige raskemaks pähkliks Hiina jaoks nimetas Xi mitte võitlust koroonaga, vaid maapiirkondade vaesusega. Videopilt tõestas, et president külastas mullu isiklikult neljateist eriti vaest piirkonda ning veendus oma silmadega, et vaesusest on välja toodud 100 miljonit külaelanikku.
Võrreldes eelnenud näidetega Kersti Kaljulaiu tänavust uusaastakõne, on selge, et see teleformaat on lootusetult 20. sajandisse jäänud. Kui Eesti presidendi uusaastakõnet ei saa pidada otse kuulajatele vabas õhus, siis kabinetinurgas oma mõtete üles ütlemine vajab videopildi toetust. Järgmisel presidendil on võimalus ja vajadus muuta senist uusaastakõnede pidamise viisi oluliselt elavamaks.
Kaljulaidi uusaastakõne sarnanes idanaabri Vladimir Putini etteastega. Putini esinemise nii sisust kui kehakeelest kumas selgelt läbi, et ta on pikast presidendiametist tüdinud. Ka Kaljulaidi esinemine jättis mulje, et kõne tuleb ju ära pidada, aga midagi väga olulist tänavu öelda pole ja eks ametiaja lõpp ka juba paistab.
Seevastu Saksamaa valitsusjuhist Angela Merkel märkis oma uusaastakõne lõpus ära, et see jääb talle viimaseks. Seepärast mõjus eriti veenvalt järgnenud mõte: aasta 2020 oli minu viieteistkümne valitsusjuhi ametis veedetud aastast Saksamaa jaoks tõesti kõige raskem!
Uusaastakõnede puhul ei ole riigijuhtide taustal midagi juhuslikku. Xi rääkis Hiina müüri, Putin Kremli taustal, sest mõlemad on nende riikide võimusümbolid. Mille poolest erines Kaljulaidi kõne taust Euroopa suurriike juhtivate Merkeli ja Emmanuel Macroni taustapildist? Merkeli ja Macroni taustal seisis rahvuslipu kõrval Euroopa Liidu lipp, Kaljulaidil mitte.
„Meid on õnnistatud võimalusega elada maailma ajaloo parimas riigis ning me oleme selle riigi teinud suuremaks kui ta kunagi varem on olnud!” teatas Donald Trump ennastülistavat kõnet lõpetades.
Läks vaid mõni päev ning Kongressis märatsevad Trumpi fännid tegid USA margi täiesti täis. Eesti omariikluse püsimine sõltub suuresti sellest, kui usaldusväärne on NATO juhtriik USA. See pilt, mida kogu maailm nägi kesknädalal Washingtonist, nõrgendas Eesti julgeolekut.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esinemine Youtubes kohe algas selgesõnalise viitega seriaalile “Rahva teener”, kus Volodõmõr Zelenskõi mängiski Ukraina presidenti. Ja sarnasus oli silmnähtav.
Ses mõttes oli Kersti Kaljulaidi esinemine kõige sarnasem Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi etteastele – ka siin oli selgelt näha, kellega tegu enne presidendiks saamist – meie presidendi puhul lihtsalt püstise ninaga Brüsseli bürokraat.
Sisuliselt muidugi täiesti erinev pöördumine. Kui Ukraina president pöördus ukrainlaste poole, siis Kaljulaid mitte eestlaste, vaid “Essti inimeste” poole. Kui teine president rääkis Ukraina riigist, siis meie president kasutas Eestit ainult geograafilise tähisena jne
See Ilveste ja Paetade kiinijooksmine ning Marinockate ja muude poliitikakujundajate kätetöö ongi teinud siia tingliku lammasrahva. Isegi poliitikud on kanapimedad … praegune refide ja sotside võitlus on ka ju nöörist tõmmatud reaalsus … et äkki saaks. Tegelikult ei võta neid keegi enam olemasolevatest parteidest valitsusse. Seepärast seda Jeesti 200 ka surutakse süvariigi poolt, et äkki saaks teha jälle punast valitsust. Isegi sildami intervjuud on ühemõttelised propagandaüritamised.
BLM laamendamised üle USA riigi on palju suurem julgeolekurisk. Aga ega sellest ju ei kirjutata, see nagu normaalne oleks. Täitsa prses on küll ikka maailm, no kui mitte maailm, siis mingi meedia, kes avaldab enda väljaandes ma ei tea mida. Mis toimub? Neegrid trambivad linnaosades nagu kasvõi näiteks detroid juba pool aastat, aa see on okei?
“kas Ukraina presidendi selline etteaste oli populistlik palagan” Mida sa roolijoodik endale lubad krt võtaks!!!! Venemaa on selgelt sõjas Ukrainaga ja inimesed hukkuvad kuulide läbi iga päev, sa mugavalt kuskilt kirjutad võibolla isegi mitte kõige kainema peaga, et äkki on presidendi kõne populistlik jama!? WTF? Sellise teksti järgi tundub, et tõepoolest pole mitte konservatiivid kremli agendid, vaid järjest rohkem päevavalgele tulles sotsdemod ja refi erakonna liikmed. Kas valget salli ikka tohib Eestis kanda on küsimus kõige olulisem?
Ära erutu, õpi loetust aru saama! Ja ära iga päev joo!
kallike, ma ei erutugi. Vihastab lihtsalt inimeste silmakirjalikkus ja ülbus kohut mõista teadmata teema sisu lähemalt.
Ma esimest korda Rummiga täiesti ühel nõul, see moonund tädi( isegi oli tegemist temaga Laari ajal) võib minna, aastaid tagasi oli asjalikum. Eks ta ole .. mattimaasikad on ju ka puha brüsseli filmilindistatud näoga. Aeg muudab.
Nii president kui ka rahvas ootavad,et saaks selle asjaga ühele poole…