Töötukassa teatel on tööturu kriisijärgse aja taastumise kiirust raske ennustada ning pole ka kindel, et kõiki ameteid enam endises mahus vajataksegi.
Töötukassa avaldas 2020. aasta sügisese tööjõu baromeetri. Võrreldes 2019. aasta sügisega vaatas asutuse hinnangul vastu teistsugune pilt – neid valdkondi ja ameteid, kuhu töötajaid on seni olnud raske leida, on oluliselt vähemaks jäänud, teatas töötukassa.
Kõige suuremad muutused toimusid töötukassa hinnangul koroonakriisi ajal sektorites, kus tööjõudu hakkas üle jääma – kõige rohkem said pihta turismisektor ning reisisektor.
„Tänasel päeval on kõige suurem ülejääk reisikonsultantidest, hotelliadministraatoritest ning konverentsikorraldajatest. Aasta tagasi sellist muret ei eksisteerinud,” ütles töötukassa esindaja Livia Laas.
Kõige paremini suutsid töötukassa hinnangul kriisiga toime tulla tööandjad, kes reageerisid muutustele kiiresti ning adapteerusid vastavalt. Tänu sellele on ka paljudesse valdkondadesse tasakaal tekkinud ning need tööandjad on laienenud või oma toodangut suurendanud.
Töötukassa teatel valitseb tööjõu tasakaal – töötajaid pole üle ega puudu – näiteks infotehnoloogiaga seotud alade juures. Üldises plaanis on tööandjatel suurim puudus oskustöölistest, näiteks keevitajatest. Vaja läheb ka eripedagooge, põllumajandustehnikaga tegelevaid spetsialiste ning meditsiinitöötajaid.
Erinevused linnapiirkondade ning maapiirkondade vahel on töötukassa hinnangul jätkuvalt suured. Tavaliselt tuleb maakohtades töötajaid juurde, kui töökoht asub hea transpordiühendusega piirkonnas – kui tegu on logistiliselt keerulisema paigaga, siis on töötajate leidmine tunduvalt keerulisem.
„Kriisi ajal mõjutas seda ka ühistranspordiliinide sulgemine, sest paljud bussid näiteks vaid ühe inimese pärast sõitma ei hakanud, loomulikult oma osa mängida ka linnastumisel,” märkis Laas.
Töötukassa hinnangul on hea näide haridussektor. Tallinnas ning maakonnakeskustes õpetajatest eriti suurt puudust hetkel ei ole – vastupidi on aga väikestes maakoolides.
„Kriisi ajal nägime ka seda, et varasemalt suure puudujäägiga ametikohtadel jäi see probleem väiksemaks. Ja seda mitmel põhjusel,” ütles Laas.
Näiteks on töötukassa hinnangul alati hinnas olnud rahvusvaheliste vedude autojuhid, ent Eestis see positsioon populaarne pole olnud. Riigisiseselt leiab juhte, ent pikemaks ajaks ning kaugetesse kohtadesse sõitma nõus olevaid inimesi on vähe.
Asutuse hinnangul on eriolukorra tõttu see probleem aga lahenema hakanud – nimelt ei ole kaugele sõite enam nii palju, kui enne kriisi.
Töötukassa soovitab inimestel lisaks põhiplaanidele välja mõelda ka plaan B ning plaan C, sest sageli on ühe valdkonna oskusi võimalik ära kasutada ka muudes kohtades.
Igal pool kuhu ei vaata , penskarid leti taga ……..see covd-19 ju hakkan arvama , et tegelikult ka vajalik käik ……..
Unustasid sõnu valida? Või ikkagi hakkas häbi?
Sõna ja mõte võiks koos ka käia. Kirjutad – Igal pool kuhu ei vaata , penskarid leti taga. Kuidas Sa näed neid siis, kui Sa ei vaaata? Aga, palju oodatud.
Kogu riigis tuleks korraldada mõttetalgud: Kuhu edasi? Vaistlikult olen kogu aeg tajunud, et hotelli-, kõrtsi- jm. lõbustustööstus ei kuulu mõiste ‘majandus’ alla. Töö kui seesugune algab eluks hädavajalike väärtuste loomisest – toidutoorme, peavarju, soojuse, valguse, ravikindlustuse, hariduse, transpordi jms. tagamisest. Kui siiski lõpuks peaksid tulema Sapikaga suvitajad (Lia Laatsi häälega: “Me oleme Talinast, me maksame!”), alles siis hakatagu vaatama, kuhu lakapealsele või aita neile koht leida. Sest turist ei pea tagama aborigeenile ELU, vaid pigem maksma talumistasu, et teda üldse lubataks kohalike ‘täielike matzide’ loodud hubasesse mikromaailma. Kui imekombel õnnestuks ülaltoodud suhtumine üldlevinuks muuta, oleks töötukassal ka kergem, sest poleks… Loe rohkem »
Esmaspäevases Terevisioonis näidati meest, kelle ametiks oli ‘kuldnoka aasta koordinaator’. Mulle kuldnokad väga meeldivad aga uneski poleks osanud näha, et neile koordinaatorit vaja on, st. et keegi tuleb sellise ‘projekti’ peale, millelt tõenäoliselt saab ka ‘pappi’ teenida. Taolised ametid (või tõenäoliselt argitöö kõrvalsutsakad) meenutasid mulle ammust ideed, et kõik töötud võiks vormistada töötukassasse nõustajaks ja olekski tööpuudus kogu Eestist kõrvaldatud.