Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2292 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 383 ehk 16,7 protsenti testide koguarvust. Suri seitse inimest.
2. jaanuari hommiku seisuga viibib haiglas 395 COVID-19 patsienti, ööpäevaga kasvas haiglaravi vajavate inimeste arv 14 võrra. Intensiivravil on 42 patsienti (ööpäev varem 41), juhitavat hingamist vajab 25 inimest (ööpäev varem samuti 25).
Viimase ööpäevaga suri seitse inimest. Kokku on Eestis surnud 241 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 198 inimesel. 161 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 72, Lääne-Virumaale 19, Tartumaale 17, Viljandimaale 13 ja Võrumaale 11 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Põlvamaale lisandus üheksa, Valgamaale seitse, Pärnumaale kuus, Hiiumaale ja Järvamaale viis ning Jõgevamaale ja Raplamaale kolm uut nakkusjuhtumit. 15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 569 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,3 protsenti.
Terviseameti jälgimisel on ligi 24 000 inimest
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 100 inimese, kellest 4286 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4600 inimese, kellest nakatunud on 1471.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2500 inimese, kellest 884 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja,
ida ja lääne regiooni nakatunuid).
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 411 on nakatunud.
Suri seitse inimest
2. jaanuari hommikuse seisuga viibib haiglas 395 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 41 patsienti, kelledest omakorda juhitaval hingamisel on 25 inimest.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 33. Koju saadeti viis inimest, kaks inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, kolm inimest viidi üle teise haiglasse ja kaks inimest tunnistati valepositiivseks.
Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 60-aastane naine, 62-aastane naine, 68-aastane mees, 79-aastane naine, 82-aastane mees, 82-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 241 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 1535 COVID-19 haigusjuhtumit 1509 inimesega.
2. jaanuari seisuga on tervenenud 19 205 inimest. Neist 14 423 inimese (75,1%) haigusjuhtum on lõpetatud, 4782 inimese (24,9%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 639 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 28 789 (4,5% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 2487 inimesele
COVID-19 vastu vaktsineerimisi on tehtud 2487 inimesele. Hiljemalt uue nädala alguseks hakkab TEHIK detailset vaktsineerimise infot kuvama ka avaandmetena Terviseameti koroonakaardil. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
Laadi alla HOIA rakendus
Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 246 876 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 2254 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 634.
Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Samuti on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta.
Haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge
Selleks, et meie meditsiinisüsteem vastu peaks ja me ei seaks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peame kinni pidama kõigist abinõudest, mis meie tervise kaitseks on kasutusele võetud. Väldime kontakte, hoiame distantsi, kanname maski!
Vii oma kontaktid teiste inimestega miinimumini ja ole võimalikult palju kodus, et vähendada riski ise nakatuda ja kanda nakkust pereringis kellelegi edasi.
On teada, et just vanemaealised ja krooniliselt haiged põevad COVID-19 haigust raskemalt ja vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi. Teeme kõik endast sõltuva, et neid mitte nakatada. Suhtleme rohkem telefonitsi või veebi vahendusel, aga oleme vähem füüsiliselt koos.
Läänemaal ei tehtagi teste sellest see absurdselt madal number.
Kahjuks sellistes teadetes ei mainita seda, mitu testi mingis maakonnas võeti. Ja see palju võeti, ei tähenda seda, palju analüüsiti. Täna/homme võib number hoopis suurem olla, sest analüüsitakse ühe maakonna mitme päeva proove.
Arusaamatu on ka see “positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.” Krt, elukoht on ju inimesel ikka olemas, isegi seadus käsitleb inimese füüsilist asukohta tema elukohana olenemata mingist registrikirjest. Positiivne vastus antakse ju inimesele teada, kuidas seda saab teha, kui ei tea inimese asukohta?