Eestis on ainult koroonasse surnud 17 inimest

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Kolm kuud terviseametit juhtinud Mari-Anne Härma tunnistas esimest korda avalikult, et kuigi koroonaviiruse ametliku statistika järgi on see Eestis nõudnud 64 inimese elu, on ainult koroonaviirusest tingitud haigusesse surnud 17 inimest.

„Minu käes olevate andmete järgi on neid isikuid 17, kelle surmapõhjuste seas ei olnud mainitud kaasnevaid haigusi,” ütles Härma Eesti Päevalehele antud pikemas usutluses.

Härma rääkis lehele veel, et koroonaviirust on lihtsam põdeda läbi sügisel, kus inimene on kogu suve terve olnud, väljas jalutanud ja trenni teinud ning tema immuunsüsteem sellest tulenevalt ka tugevam.

„Talvel tuleb meil mõnikord võidelda kuue-seitsme eri viirusega ja immuunsüsteem paratamatult muutub nõrgemaks. Ja kui siia tuleb veel ka COVID, siis ma põengi seda raskemini, sest mu enda ressurss on väiksem,” selgitas Härma, miks praegu on koroona tõttu haiglates oluliselt vähem inimesi kui kevadel.

Tervise arengu instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissovi sõnul märgitakse üldjuhul inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos, nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul. „Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid. Kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada,” ütles Denissov. „Kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk (vähikolle ajus), mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Küsimus
4 aastat tagasi

Aga palju inimesi on surnud majandussurutisest tingitud tagajärgedesse?
Sügav mõttepunkt.

2. kodanik
4 aastat tagasi
Reply to  Küsimus

Suure tõenäosusega mitte ühtegi. Kui vastupidist väidad, too mõni näide.

Kummaline maailm
4 aastat tagasi
Reply to  Küsimus

Hea elu ehk autostumise tõttu surnuid on ilmselt veelgi rohkem, seda nii otsestel kui kaudsetel põhjustel – liiklusõnnetused, saastest põhjustatud haigused, vähk jms.