3

Juhtkiri: huntide õppetund

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.

Joonistanud Ott Vallik.

Eestis on jahimeeste hinnangul paarsada hunti, ulukiseirajad aga väidavad, et rahvusloomaks kuulutatud murdjaid on metsades poole vähem – veidi üle saja. Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liikme Hugo Petersoni arvates on Läänemaal huntide arvukus olnud tunduvalt suurem ulukiseire pakutust.

On kuidas on, aga hundid tegid Piirsalus sügisese kutsikate õppetunni aegu 15pealisele lambakarjale otsa peale. Lambakasvataja õnneks rappis karja hunt, mitte šaakal, sest praegu on tal lootust, et saab riigilt murtud lammaste eest valuraha. Šaakali murdmiste eest raha ei maksta.

„Kui hundikari ei funktsioneeri normaalselt ega saa elada rahus oma metsas ja pidada jahti seal elavatele saakloomadele, on paratamatu, et hundid on sunnitud vaatama kõhutäitmiseks lambakarjade poole,” tõdes keskkonnaeetik Mattias Turovski MTÜst Loomus.

Olgu. Aga kui hunte peabki nii palju olema, siis on vaja midagi ette võtta. Kui võsavillemile metsas toidupoolist napib, tuleb ta küla vahele krahmama. Laias laastus on loomapidajatel praegu huntidega seoses kaks probleemi – esiteks see, et murtakse karja ning teiseks see, et valuraha makstakse pool aastat hiljem.

Hundirünnaku puhul makstakse loomaomanikule kompensatsiooni, aga maksed toimuvad üks kord aastas, kevadel. Piirsalu lambakasvataja Ann Mari Anupõld lootis, et saab viiekuuseks saanud talled peagi kaubaks teha. Ta eeldas, et saab kuu aja pärast oma aastatulu kätte. Pühapäeval jäi ta aga ilma nii oma suguloomadest kui ka plaanitud sissetulekust. Vähemalt mõneks ajaks on Läänemaal üks lambakasvataja vähem.

Eelmisel, lumeta talvel jäi Läänemaal küttida lubatud seitsmest hundist kaks laskmata. Inimene on võimeline suurema osa huntidest hävitama, aga ei tee seda, sest ka kiskjail on õigus elada. Õiglane oleks aga huntide tehtud kahju kiiresti hüvitada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Hundisõber Jass
Hundisõber Jass

Hundid süüdi, sest lambad omapead kusagil põllul aedikus. Alles avastasime millal hundid oma kutsikaid õpetavad? Poleks seda toetust, oleks loomad hoolsamini hoitud.
Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liikme meelest tuleks kindlasti rohkem küttida. Varasemast ajast meenub, et ega päris täpselt ei teata ka, mitu korda sama jälge loetud on.

taluinimene
taluinimene

See loendamise jälgi ajamine on nagu selgeltnägijate tuleproov TV s. Selge on, et nii hunte kui karusid on liiast ja üha sagedamini kohtab neid seetõttu ka inimene. Aina tihemini on kuulda 3-4 karupojaga emakarust.Aeg on keeruline ,rohkem tahaks metsaande varuda, kuid siin jälle karuhirm segab.

juss
juss

Kui hunti kardad, ära metsa mine! See on juba vana tarkus, kuigi susi kardab reeglina inimest, sama ka karuga!

wpDiscuz