Selle aasta Olavipäeval, 29. juulil, tähistab saare 800-aastase ajalooga pühakoda oma taaspühitsemise 30. aastapäeva.
Kirik, mis oli saarerahvast teeninud pikki sajandeid, jäi koguduseta pärast II maailmasõda. Pühakoda ei jäetud maha vabatahtlikult. Veel 1947. aasta kevadel toimus saarel 60 osavõtjaga koosolek, kus kohalikud ristiinimesed avaldasid soovi koguduse tegevust jätkata ja kirikus jumalateenistusi pidada. Nõukogude okupatsioonivõimud seda otsitud ettekäänetel ei lubanud. Kirik jäi hooldajata ja valveta ning rüüstati järgnevate aastate jooksul. Ajuti kasutas kohalik kolhoos hoonet heina- ja viljalaona. Kirikut ja selle tähendust siiski ei unustatud. Komme jõuluõhtul kirikus käia ja altarile küünlad süüdata kestis saarel läbi kõigi okupatsiooniaastate.
Vormsi kiriku ja koguduse taastamise lugu sai alguse varastel 1980ndatel, kui Haapsalu kirikuõpetaja Tiit Salumäe sai võimudelt esmakordselt loa pidada Vormsi kalmistul surnuaiapüha jumalateenistust (varemalt olid võimud sellegi loa andmisest keeldunud), ja tollest korrast alates muutus see traditsiooniks. See tõstis päevakorda saare ajaloolise kiriku ja koguduse tegevuse taastamise mõtte. Esimene reaalne võimalus selleks tekkis alles 1980-ndate lõpus, kui nõukogude võim andis järgi meie rahva kasvavatele vabadusnõuetele.
1988. aasta suvel algatasid Vormsi kohalikud kristlased kiriku taastamise. Ajad olid endiselt ärevad ja keegi ei saanud olla kindel, mis suunas poliitilised olud muutuvad. Algselt oli plaanis hoone päästmiseks panna vaid uus katus, kuid selle kava õnnestumise järel otsustati kogu pühakoda taastada endises ilus. Toetust selleks saadi Läänemaa tollaselt kohalikult võimult ja ka endistelt vormsilastelt Rootsis. Annetusi tuli tuhandetelt inimestelt Eestist, Rootsist ja Soomest. 1989. aastal taastati Vormsi koguduse tegevus ametlikult.
Taastatud ja korrastatud Vormsi kirik taaspühitseti kolme piiskopi poolt sadade inimeste juuresolekul pidulikul jumalateenistusel Olavipäeval, 29. juulil 1990. aastal. Selles ajast on iidne kirik, kaunis pühakoda, olnud taas Vormsi rahva teenistuses ja saare külaliste peamine vaatamisväärsus.
Tööd taastatud kirikuhoones on jätkunud ka pärast hoone taaspühitsemist. Eelmise sajandi lõpuaastatel sai pühakoda uue sadeveesüsteemi. 2011. aastal asendati kiriku pikihoone lae puittalade otsad, mis olid hoone välisseina sisse müürituna saanud sajandite jooksul kahjustada. Nagu vanade kirikutega ikka, ei lõpe töö nendes kunagi. Ees seisab pikihoone katuse remont, mille plekk-katte valtsid on aja jooksul väsinud ning hakanud tugevama tuule ja vihmaga vett läbi laskma. Samuti on päevakorral sõja ajal Vormsist ära viidud kirikuvarade tagastamine kirikule.
Siinkohal tahan südamest tänada kõiki häid inimesi, kes pikkade aastate jooksul on olnud abiks, osalenud talgutel, teinud annetusi ning andnud sellega oma panuse saare pühakoja ja kalmistu korrashoidmisele.
Vormsi kirikusse kätketud pärimus ühendab meid eelnenud põlvkondade püüdluste ja tulevaste ootustega. Saare iidne pühakoda aitab meil ka tänapäeva üha rahutumas ja elu tõelisi väärtusi unustama kippuvas maailmas meeles pidada, kes me päriselt oleme ja kus on meie juured, ning mis on meile vaimselt oluline ja üle aegade püsiv.
