Silt: ants rajando
1
Muinsuskaitselt said suurima toetuse Lihula mõis ja Vormsi kirik
[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"]
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist. 
Muuseumidelt ootavad oma vara tagasi Vormsi ja Hanila kogudus
[caption id="attachment_266647" align="alignnone" width="1280"]
Lääne praost Kaido Saak teab, et kirikul on varasid, mis on jäänud muuseumidele. Foto: Illimar Toomet[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma nädalavahetusel tõstatatud teema kirikutest muuseumidesse viidud kunstiväärtuste tagastamisest puudutab Läänemaal peamiselt Vormsi koguduse varasid.
Piiskopi ja Haapsalu Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe sõnul puudutab kirikuvarade tagastamise teema pigem suuri muuseume. „Me siin Läänemaal oleme kõik tagasi saanud,“ teadis ta kohe.
Lääne praost Kaido Saak teab, et kirikul on varasid, mis on jäänud muuseumidele. Foto: Illimar Toomet[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma nädalavahetusel tõstatatud teema kirikutest muuseumidesse viidud kunstiväärtuste tagastamisest puudutab Läänemaal peamiselt Vormsi koguduse varasid.
Piiskopi ja Haapsalu Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe sõnul puudutab kirikuvarade tagastamise teema pigem suuri muuseume. „Me siin Läänemaal oleme kõik tagasi saanud,“ teadis ta kohe. 
Vormsi tähistab olavipäevaga kiriku katuseremonti
[caption id="attachment_371220" align="alignnone" width="1138"]
Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption]
Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist.
„Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.”
Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus.
Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha.
Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption]
Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist.
„Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.”
Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus.
Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha. 
Muinsuskaitse toetusi jagus üksikutele objektidele
[caption id="attachment_354512" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma.
Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele.
„Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.”
Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi.
Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma.
Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele.
„Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.”
Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi. 
