Tööandjad: ka elamisõiguseta välismaalased võiks töötada aasta lõpuni

BNS

Kõrgepingeliini mastidele ehitavad vundamente ukrainlased. Foto: Urmas Lauri

Kõrgepingeliini mastidele ehitavad vundamente ukrainlased. Foto: Urmas Lauri

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegid valitsusele ettepaneku lubada Eestis õigusliku alusega viibivatel välismaalastel töötada vähemalt kuni käesoleva aasta lõpuni, sõltumata nende elamisõiguse kehtivusest.

Peaminister Jüri Ratasele saadetud kirjas tervitavad tööandjad valitsuse esmaspäevast otsust lubada Eestisse taas hooajatöölised. Kuna väärt oskustööliste leidmine on nende sõnul aega nõudev ja kulukas, sooviks nad hoida praegusi töölisi vähemalt aasta lõpuni, seda tingimusel, et isikul on registreeritud töökoht ning tema igakuine sissetulek on võrdne või kõrgem Eesti keskmisest töötasust.

“Rõhutame, et ettevõtjate esimene eelistus on võtta tööle kohalikke töötajaid, kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid. Kriisi tingimustes suureneb kindlasti töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et koheselt näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna,” seisab kirjas.

“Samuti ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada vajalikke oskusi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et erinevate toetusmeetmete tulemusena ei pruugi kohalikel töötajatel olla motivatsiooni naasta kiirelt tööturule,” leiavad tööandjad.

Tööandjad toonitasid, et ettevõtjad vajavad peamiselt oskustöölisi, mitte lihttöölisi. “Ettevõtjate huvi hoida palgal välismaalasest lihttöötajat vähendab välismaalaste seaduses olev nõue, mille kohaselt tuleb ka lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka.”

“Meile teadaolevalt jäävad palgamäärad välismaalastest oskustöölistele keskmiselt 1–1,5 Eesti keskmise palga piiresse, mis tähendab, et kindlasti ei ole tegemist odava tööjõuga,” seisab kirjas.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ko & Roona
3 aastat tagasi

Kui riigimaksud makstud, siis mis meil odavale tööjõule rajatud ärimudeli vastu saab olla. Kalli tööjõu abil korjatud maasikaid ja lüpstud piima ei suudakski kõik endale lubada.

novot
3 aastat tagasi
Reply to  Ko & Roona

see just ongi murekoht, et “kui riigimaksud makstud”

Enriko
3 aastat tagasi

Eile õhtustes tv-uudistes kurtis üks tööandjate esindaja, et eestlased tõesti ei lähe enam lauta tööle, ja et ei saa aru, miks? Mul on taolistele imestajatele hea soovitus: aga minge ise aastateks lüpsijaks, siis saate oma küsimustele vastused. Võin anda ka vihje. Meil on juba 21. sajand. Mugav päriskodu (mitte kolhoosiaegse kortermaja üürikorter), puhas-valge-soe töökoht, probleemivaba automobiil, vabad nädalavahetused, soojamaareisid, jõulud-jaanid-pikad pühad-rahvaüritused, sugulaste sünnipäevad – seda peate ju endi ja oma pere jaoks normaalseks? Aga vahetu lehmatalitaja puhul, kelle kogu (t)ööpäev nädalate ja kuude kaupa on jagatud 2-3x lauda vahet kõmpimisele, sõnnikuaroomile ja ideaalis isegi puhkepäevade ja riigipühadeta elule, peate normaalseks,… Loe rohkem »

oijah
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

No aga sellepärast tahetaksegi ju välistööjõudu sisse tuua, et säiliks mingisugunegi konkurentsivõime ja endal ka oleks hää elada. Piima kokkusostuhind on meil naeruväärselt väike hoopis, mitte lüpsjad pole selles süüdi.

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  oijah

Kapitalismi loogika järgi ei peakski Eestis piimafarme pidama, kui siinne tootmine ei tasu ära ja importpiim on kordades odavam. Ehk on me hiigelfarmide omanikud teinud äriplaanis valearvestuse ning vastutavad ise võetud riskide eest? Või peab riik lõpetama piiriülese totaalse vabakaubanduse? Migratsioonipumbana toimimine ei näita kah ‘talunike’ erilist patriotismi. Kui riigil tuleb niikuinii peale maksta, et kodumaist loomapidamist kasvõi toiduainejulgeoleku pärast alal hoida, maksku parem väiketalunikele, kes elatuks ära mõne(kümne)lehmaliste lautadega nagu muiste, tagades nii rahvusliku asustuse kui tööhõive. Ka maasikakasvatajail puudub kohustus kasvatada oma põllud 20 hektarilisteks ja rajada biznisplan odavale välistööjõule. Kui süsteem seda varem võimaldaski, pole tegu inimõigusega.… Loe rohkem »

oijah
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Täpselt õige, seni on lastud sellisel mudelil areneda. Aga te peaksite ikkagi sellest aru saama, et nii kaua kuni EV kuulub Euroopa Liitu, ei ole meil mingit iseseisvaid otsuseid õigus teha vabakaubanduse piiramiseks. Eu riikide vabakaubanduslepe kehtib kõikidele liikmesriikidele võrdselt, selles oligi algne EL i mõte, mis tänaseks on suuresti mingiks jaburuseks muutunud käskude ja keeldudega.

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  oijah

Eks ta ole. Inimene reakodanikuna peaks pigem oma hingeõnnistuse pärast muretsema, kui Titanicut päästa üritama. Kes aga juba valitsejaks (rahva teenriks/Jumala asemikus) pürginud, kohustub alamate üldist head käekäiku silmas pidades vajadusel ka EL-i oludes laveerima, et eelkõige oma rahvale töö ja elatis tagada.

teenetemärk
3 aastat tagasi

Tuleb boikoteerida eestimaise põllumajandussaaduste ostmist! Kui seaduseandjatel jäävad käed lühikeseks, peab inimene ise tegutsema. Saab ükskord asjad korda või ei!

Tööorjad
3 aastat tagasi

Teoorjuse võiks taastada

misasja
3 aastat tagasi
Reply to  Tööorjad

ma ka ei saa aru. Kes ikka krt roolis täis peaga vahele jääb, või siis näiteks linna peal huligaanitseb, keegi on võlgu, keegi tahab töötu olla. Sellised saaks kõik rakendada tööle, kasulike päevi tegema ühiskonna heaks. Aga krt võtaks, see ei lähe läbi vist, igast liberaalid hakkavad ruigama, et rikutakse inimeste vabadust ja rassistid jne jne. Hetkel pole selline tõhus kasvatusmeetod sellises lodevas ühiskonnas võimalik lihtsalt

LE
3 aastat tagasi

Tööandjad toonitasid, et ettevõtjad vajavad peamiselt oskustöölisi, mitte lihttöölisi.
Eestlane on siis loll ja laisk…lihttööline

jah
3 aastat tagasi
Reply to  LE

platvormil kõhli lamamseks peab olema kõrgharidus, muidu maasikat maast üles ei saa