Päästjad võtavad ujumiskohad luubi alla

Päästjad käivad nädalavahetuse lõpuni kontrollimas ujumiskohti, et jagada veeohutusalast infot. Sel aastal on Eestis uppunud juba 32 inimest.

„Lähipäevadel jätkuv kuum ilm meelitab paljud mõne veekogu äärde mõnusalt aega veetma. Kahjuks kipub selle ajaveetmisega kaasas käima ka alkoholi tarbimine, aga me ei väsi kordamast, et alkohol ja ujumine ei käi kokku. Alkoholi tarvitanu hindab oma võimeid üle, väsib kiiresti, tekivad südamevereringesüsteemi talituse häired ning kosutav suplus võibki jääda viimaseks,“ ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Tänavu on oma elu märga hauda jätnud 32 inimest, neist 26 on olnud mehed ja 6 naised. Pooled veeõnnetustes hukkunud on olnud alkoholijoobes. 2019. aastal uppus 36 inimest. Tammearu nentis, et riskid igasugusteks õnnetusteks on sel aastal suuremad, kuna Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tarbimine Eestis suurenenud ja erinevate õnnetuste oluliseks riskiks on paraku alkoholi tarbimine.

Kontrollreidide peamine eesmärk on nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi.

Ujuma minnes pea meeles:

• ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi;
• ujumise puhul arvesta, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Suuremas seltskonnas tuleb leida keegi, kes jälgib teiste tegevusi, et need ei oleks ohtlikud;
• hoia veekogu ääres lastel kindlasti silm peal. Uppuv inimene ei hüüa appi ning seetõttu on eriti tähtis rääkida oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpetada, kuidas vees käituda;
• ujuvvahendite ja madratsite kasutamine toob kaasa igasuguseid riske – on selleks siis tuule abil vaikselt sügavasse vette triivimine või pisikene auk, mille tõttu ujuvvahend tasapisi tühjeneb. Tulemuseks võib olla ootamatult ohuolukorda sattunud laps.