Võidutuli jõuab iga vabadussambani

Kuigi võidupüha paraad jääb tänavu pidamata, saab iga soovija tule oma jaanilõkke süütamiseks lähima Vabadussõja mälestusmärgi juurest. Võidutulede liikumist saab jälgida interaktiivsel kaardil.

„Nii nagu tuli kevad sel aastal teisiti, tuleb ka võidutuli teisiti,” ütles kaitseliidu Lääne maleva staabiülem Jüri Bachman.

Paides toimuma pidanud kaitseliidu paraad jääb sel aastal pidamata, kuid presidendi süüdatud võidutuli jõuab siiski kõigisse maakondadesse ja tuleb kodule tavapärasest isegi lähemale – kõigi kihelkondade Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Sealt saavad kõik soovijad viia tuld koduse jaanilõkke süütamiseks.

Võidutule saadab president Kersti Kaljulaid Kadriorust presidendilossi eest teele 23. juunil kell 11. Et sel aastal tähistas noorkotkaste organisatsioon oma 90. aastapäeva, on ka tänavused tuletoojad noorkotkas ja noorkotkaste juht. Läänemaale toovad presidendilt võidutule Oru rühma noorkotkas Mihkel Türnpu ja Lihula noorkotkaste rühma Valged Kotkad pealik Maris Esko.

Esimesena jõuab võidutuli Haapsalu Vabadussõja mälestussamba juurde. Bachmani sõnul pole Haapsalus kavas ei rivistust ega pikka tseremooniat, siiski kõnelevad kell 14 samba juures kaitseliidu Lääne maleva pealik Meelis Pernits, piiskop Tiit Salumäe ja Haapsalu linnavalitsuse liige.

Bachmani sõnul jääb võidutuli kolmejalges tõrvikus ja kaitseliitlase valve all mälestussamba juurde põlema kaheks tunniks, et kõik soovijad oma tule sealt kätte saaks.

Lossiplatsilt viivad noorkotkad ja noortejuhid tule neljas suunas laiali. „Nad viivad võidutule kõigile Lääne maleva vastutusalas olevatele sammastele, mida on kokku kaheksa,” ütles Bachman. Sambale pannakse lilled ja küünal ning jagatakse soovijatele võidutuld.

Noorkotkas Märt Õiglas ja noorte kotkaste Lääne maleva värske pealik Raigo Õiglas viivad võidutule kõigepealt Haapsalu Jaani kirikusse ja sealt edasi jahisadamasse, kus tulele on vastu sõitnud kaater, pardal Vormsi kaitseliitlane Liina Jutt. Tema toimetab tule kella 15ks Hullosse.

Õiglased viivad võidutule Ridala kirikusse, kus kell 18 võtab selle vastu kunagise kaitseliidu Ridala kompanii pealiku Johannes Magnuse pojapoeg Heiki Magnus. Kirikus süüdatakse mälestusküünlad Vabadussõjas langenute, kaitseliidu Lääne maleva ohvitseride ja Läänemaa metsavendade mälestustahvlite ees. Teenib koguduse õpetaja Küllike Valk ja muusika eest kannab hoolt akordioniklubi Amulett.

Pärast teenistust on koosviibimine Ridala kogudusemaja juures, kus süüdatakse võidutuli, peetakse kõnesid ja kust saavad tule kaasa viia Ridala kandi talud, seltsid ja külad. Kõlab akordionimuusika ja saab ka grillida.

Teine ekipaaž, noorkotkas Mihkel Türnpu ja noortejuht Edita Luik, suundub tulega Noarootsi ja Nõva suunas. Noarootsi Vabadussõjas langenute mälestussamba juures on kl 16 väike tseremoonia, kus teenib Noarootsi kirikuõpetaja Leevi Reinaru. Nõvale, kiriku kõrval asuva mälestusmärgi juurde jõuab võidutuli kell 17.

Kolmanda võidutule viivad noorkotkad Oskar Looring ja Ewert Rasmus Meister ning noortejuht Taavi Meister Lääne-Nigulasse, Martnasse ja Kullamaale. Lääne-Nigula kiriku kõrval Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures on tuli kell 15, pool tundi hiljem on tuletoojad Martna kiriku juures ja kl 16 Kullamaal. Kullamaal tervitab tuld Kullamaa muusika seltsi sõprade orkester.

Neljas meeskond – noorkotkas Herman Reinmaa ja noortejuht Maris Esko – sõidab võidutulega Lihulasse. Bachmani sõnul saavad Lihulas Vabadussõjas langenute mälestussamba juures kl 15 kokku nii Läänemaalt kui ka Pärnumaalt saadetud tuli.

Samba juures on pidulik rivistus, kus osalevad kaitseliidu Lihula üksikkompanii ja Soontagana malevkonna kaitseliitlased, naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad ning Lääneranna vallas tegutsevad noorkotkad ja kodutütred.

Samba juures annavad vande Lihula üksikkompanii uued liikmed ja kõneleb Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

Bachmani sõnul on kõik tuletõrvikud varustatud GPS-seadmega ja kaitseliidu küberkaitsekeskus hoolitseb interaktiivse kaardi eest, kus saab jälgida võidutulede liikumist kogu Eestis.

Väga keeruline tseremoonia

Võidupüha üritused saavad alguse 23. juuni hommikul kell 7, kui naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased heiskavad Eesti lipu igas maakonnakeskuses.

Tallinnas süütavad seejärel noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja annavad tuletoojatele üle Võidutule medalid.

Kell 9.30 algab oikumeeniline jumalateenistus Pirita kloostri varemetes. Jumalateenistust kantakse üle kaitseliidu Facebooki lehel.

Kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees muinastuli ja 22. juunil Toris Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuli võidutuleks ning seejärel saadab president võidutuled igasse maakonda.

Koroonaohu tõttu on võidupüha üritused avatud vaid asjaosalistele. Küll aga saavad kõik huvilised ERRi portaali kaudu osa muinastule süütamisest, võidutule medalite üleandmisest ning võidutule saatmisest maakondadesse.

Allikas: kaitseliit