Avakülg Tags Raivo Õiglas

Silt: Raivo Õiglas

30 aastat taasiseseisvumisest: ajarännak üle mere

[gallery ids="339147,339148,339149,339150,339151,339152,339153,339154,339156,339157,339158,339159,339160,339161,339162,339163,339164,339165,339166,339167,339168"] Fotod: Urmas Lauri ja Bengt Sandvik Kümmekond läänlast sõitsid pisikese laevukesega 16. augustil 1991 Nõukogude Liidust Soome ning saabusid 20. augustil 1991 Eesti vabariiki, sildudes Pirital mõni minut pärast seda, kui Ülo Nugise haamrilöök oli Eesti iseseisvaks kuulutanud. Meeldejäävaks teeb merereisi seegi, et enamikule sellest seltskonnast oli tegemist esimese välisreisiga ning kõigile oli see esimene kord, kus 84kilomeetrine reis üle Soome lahe võeti ette nii pisikese alusega. Reis ise algas aga mõned kuud varem. Nimelt oli toonane vetelpäästepealik Raivo Õiglas kutsunud Haapsalusse Loviisa merepäästjad. „See oli juuni algul, nemad omakorda kutsusid meid Loviisa merepäevadele,” meenutas Õiglas, läänlaste vetelpäästeseltskonna grupijuht, nagu teda NSV Liidu välispassis tituleeriti. Paari kuuga õnnestus saada viisad ja reis võis alata. Eesti vetelpäästjad alustasid reisi kahe laevaga: Haapsalu omad olid tellinud Eesti NSV teaduste akadeemia väikelaeva Kratt, ülejäänud sõitsid Eesti vetelpäästeühingu alusel Reval. „Olümpiamängudeks [1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt toimus Eestis – toim.] osteti selliseid paate Poolast kolm tükki,” viitas Õiglas Revalile. Pirital oli ka Eesti vetelpäästjate peamaja.

Politsei keelas merejääle mineku

[caption id="attachment_317554" align="alignnone" width="2000"] Päästjad said eile väljakutse Eeslahele, kus aga läbi jää kukkunud inimest ei leitud. Kaire Reiljan[/caption] Esimesed külmakraadid on veekogudele jää kasvatanud, kuid talvemõnude nautimiseks pole jää paksus igal pool veel piisav. Reedel saatis Lääne prefektuur välja teate, et laupäevast on Lääne-Eestis, sealhulgas ka Läänemaal rannikujääle minemine keelatud. „Kui jää paksus pole piisav, saab prefektuur või ka kohalik omavalitsus jääle minemist keelata,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

Võidutuli jõuab iga vabadussambani

Kuigi võidupüha paraad jääb tänavu pidamata, saab iga soovija tule oma jaanilõkke süütamiseks lähima Vabadussõja mälestusmärgi juurest. Võidutulede liikumist saab jälgida interaktiivsel kaardil. „Nii nagu tuli kevad sel aastal teisiti, tuleb ka võidutuli teisiti,” ütles kaitseliidu Lääne maleva staabiülem Jüri Bachman.