Pühapäeval, 14. juunil on Eestis lipu- ja leinapäev, mil kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu leinalipuna. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik teised.
Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.
Leinalipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell 8 ja langetatakse kell 22. Leinalipp heisatakse masti nõnda, et lipu alumine äär asub masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga lehviva servani (st leinalint on umbes 330 cm pikk).
no kui vaadata uusküüditatute hulka ja selle legaliseerimise kirge siis peaks kõik lipu mastid poole lühemaks tegema, mõlge milline kokkuhoid
Millal ja miks muutus Eestis leinalippu heiskamise kord?
Veel mõni aasta tagasi oli leinalipu heiskamise protseduur selline:
“… Lipumasti heisatakse leinalipp ilma musta lindita poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu alläär on lipuvarda keskkohal. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp jällegi lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
…”
Milleks selline küsimus?
Sest selles kirjutises on kirjeldatud leinalipu heiskamise protseduur teisiti ja see erineb juba sajand kehtinust, mis veel aastapäevad tagasi OLI ka Riigikantselei lehel ja on vastuolus juhendiga “Eesti lipu kasutamise hea tava”, mis OLI valitsuse kodulehel.
Varem OLI Riigikantselei lehel ka sini-must-valge lipu värvide lahtiseletus. See kadus sealt, kui Eesti keeles tuli neegri asemel hakata kasutama sõna “must”.