2 C
Haapsalu
Neljapäev, 22. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Juuniküüditamine

Silt: Juuniküüditamine

Galerii: Ristil meenutati küüditatuid

[gallery ids="401138,401140,401142,401144,401146,401148,401150,401152,401154,401156,401158,401160,401162,401164,401166,401168,401170,401172,401174,401176,401178,401180,401182,401184,401186,401188,401190"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul meenutati Ristil küüditatuid. Naiskodukaitsja Tiina Leesiku sõnul oli 14. juuni 82 aastat tagasi Eesti rahva üks mustemaid päevi. Selle päeva meenutuseks sai Ristil kuulda kuuldemängulikku vestlust ühe küüditatud pere loost. „Selliseid lugusid on üle Eesti tuhandeid,” ütles Leesik.

Galerii: Haapsalus meenutati küüditatuid

[gallery ids="401024,401026,401028,401030,401032,401034,401036,401038,401040,401042,401044,401046,401048,401050,401052,401054,401056,401058,401060,401062,401064,401066,401068,401070,401072,401074"] Malle-Liisa Raigla fotod Juuniküüditamise 82. aastapäeva meenutati Haapsalus mälestuskõnedega toomkiriku emaaltari juures ja pärgade asetamisega nii Vabadussõjas langenute mälestusmärgile kui ka Haapsalu legendaarsele linnapeale Hans Alverile. „Mõtleme nendele, kes hukkusid või keda hukati,” ütles piiskop Tiit Salumäe.

Galerii: raudteejaamas meenutavad küüditamist valged lindid

[gallery ids="400973,400975,400977,400979,400981,400983,400985,400987,400989,400991,400993,400995,400997,400999,401001,401003,401005,401007,401009,401011,401013,401017"] Fotod Heinrih Heintalu Teisipäeva õhtul seoti naiskodukaitsjate eestvõttel 70 Eesti raudteejaamas must-valgeid linte, et sellega mälestada küüditatud lapsi. Läänemaal said mälestuslindid Haapsalu ja Risti raudteejaam. Haapsalu raudteejaamas algas mälestustseremoonia veidi pärast kaheksat õhtul, kui linte siduma olid kogunenud kodutütred, naiskodukaitsjad, noorkotkad, Lääne maleva pealik Andres Välli ja mitu inimest, kes lapsena küüditamist ise kogesid.

Kuidas pääses repressioonidest kaitseliidu Lääne maleva pealik Ago Reio?

[caption id="attachment_400935" align="alignnone" width="709"] Ago Reio laskevõistlustel. Foto: erakogu[/caption] Nõukogude okupatsioon tõi 1940. aastal Eestis kaasa rängad repressioonid. Need tabasid valitsuse ja omavalitsuste liikmeid, juhtivaid sõjaväelasi, politseinikke ja esijoones kaitseliidu juhte. Lääne malevas õnnestus pääseda vaid ühel sõjaeelsel malevapealikul, nimelt Ago Reiol (kuni nimemuutmiseni 1936. aastal August Reinhold). Kes ta oli ja mil viisil pääses? August Reinhold sündis 8. septembril 1895 Valgamaal Karulas käsitöölise perekonnas. Maailmasõja ajal teenis ta tsaariarmees, algul sõdurina, pärast Kaasani sõjakooli lõpetamist lipnikuna. Noormees võttis osa sõjategevusest 1916. ja 1917. aastal Turkestani korpuse koosseisus.

Haapsalu ja Risti raudteejaam saavad mustvalged lindid

[caption id="attachment_400932" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsjate seotavad lindid meenutavad küüditamist. Foto: Urmas Lauri[/caption] 1941. aasta juunis küüditatud inimeste mälestamiseks seovad naiskodukaitsjad teisipäeva õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamadesse mustvalged lindid, mis jäävad lehvima 15. juuni hommikuni. Nii Haapsalus kui ka Ristil seovad naiskodukaitsjad linte teisipäeva õhtul kell 20. Vaikiva mälestusürituse „Ma ei unusta sind!” käigus seotakse lindid 70 raudteejaamas üle Eesti. „14. juuni on küüditamise aastapäev – et me mäletaks seda,” ütles naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Aug, miks viiendat korda sellist ettevõtmist korraldatakse.

Galerii: juuniküüditamise aastapäeval mälestati Siberisse jäänuid

[gallery ids="365530,365532,365534,365536,365538,365540,365542,365544,365546,365548,365550,365552,365554,365556,365558,365560,365562,365564,365566,365568,365570,365572,365574,365576,365578,365580,365582,365584,365586"] Malle-Liisa Raigla fotod Juuniküüditamise 81. aastapäeval tõid Risti mälestusmärgi juures kõnelejad välja, et sõda Ukrainas on küüditamise aastapäevade meenutamise taas aktuaalseks muutnud. „Mõned aastad tagasi oli tunne, et need mälestuspäevad käsitlevad väga kauget minevikku,” ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. „Kahjuks tänane maailm näitab, et aastakümned mööduvad, aga maailmast meile suhteliselt lähedal sünnivad samasugused hirmsad asjad. See näitab, et mäletamine on vajalik.”