Silt: Juuniküüditamine

[gallery ids="476617,476618,476619,476620,476621,476622,476623,476624,476625,476626,476627,476628,476629,476630,476631,476632,476633,476634,476635,476636,476637,476638,476639,476640,476641,476643,476644,476645,476646,476647,476648,476649,476650,476651,476652,476653,476654,476655,476656,476657,476658,476659,476660"]   14. juunil 1941 läksid Risti raudteejaamast teele rongid Läänemaalt ja saartelt arreteeritute ja küüditatutega. Pühapäeval, 85 aastat hiljem koguneti Risti raudteejaama, mälestusmärgi „Raudteerööpad mäletavad” juurde selleks, et mälestada nii juuniküüditatuid kui ka hilisemalid okupatsiooniohvreid. 1941. aasta 14. juunil vahistati Haapsalu linnas 31, mandril ja Vormsis 71 ning Hiiumaal 16 inimest. Neile lisandusid väljasaadetud – arreteeritute pereliikmed –, keda oli Läänemaal kokku 269 inimest. Seega viidi küüditamisrongi kokku 387 inimest. Eesti Memento üh

[caption id="attachment_476537" align="alignnone" width="1920"] Mälestuslindid Haapsalu raudteejaamas. Juhan Hepner[/caption] juunil mälestame küüditamise ohvreid mälestusüritusega „Ma ei unusta sind!”. Mustad ja valged leinalindid lehvivad vaikselt tuules. Neid võib märgata raudteejaamade perroonidel üle Eesti ja mõnedes sadamates, kust kunagi algas tuhandete inimeste teekond teadmatusse. Need lindid kannavad endas vaikset sõnumit: „Ma ei unusta sind!”. 14. juunil mälestame 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid – inimesi, kelle elu katkestati või pöörati tundmatuseni segamini vaid ühe öö jooksul. Sihilik terror rahva vastu Esimese massiküüditamise käigus viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestist Venemaale ligikaudu 10 000 inimest. Sihtmärgiks olid eelkõige kohaliku eliidi esindajad, haritud, ettevõtlikud ja aktiivsed inimesed, sealhulgas paljud naiskodukaitse ja kaitseliidu liikmed. Küüditamine oli sihilik katse murda rahva vaimujõud, külvata hirmu ja muuta selle kaudu kogu rahvas uuele võimule kuulekaks. Kaheksandat aastat toimuv mälestusüritus „Ma ei unusta sind!” pöörab tänavu pilgu Eesti suuremate saarte poole. Saaremaal algas küüditatute teekond Kihelkonnalt Jaa

[caption id="attachment_419099" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Inimesi hakati arreteerima kohe peale 1940. aasta juunipööret. Kuid tavakodanikud ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Need vahistamised ei olnud ka massilised. Inimesed kadusid ükshaaval. Peamised ohvrid olid riigi- ja omavalitsustegelased, sõjaväelased, kaitseliidu juhid ja liidu aktiivsemad liikmed. Kogu Eesti peale ei olnud vangistatuid aga sugugi vähe. Juba 1940. aasta jooksul arreteeriti terves Eestis peaaegu 1000 inimest, kellest hukati üle 250, teised surid vangilaagrites. Inimesed kadusid ka Läänemaal. Kuid vahistatute saatusest ju rahvas midagi ei teadnud. Juuniküüditamine oli aga rahvale täiesti ootamatu, ehkki mingit ohtu oleks võinud ju ärksamad inimesed aimata. Kasvõi sellest, et siia-sinna raudteejaamadesse olid haruteedele ilmunud kaubavagunite read. Kuid keegi ei osanud arvata, et need olid ette nähtud mitte loomade, vaid inimeste veoks. Kuidas toi

[gallery ids="450889,450924,450941,450905,450904,450902,450900,450877,450878,450879,450910,450911,450876,450881,450882,450885,450891,450886,450887,450888,450890,450884,450883,450893,450894,450895,450897,450898,450923,450922,450917,450929,450930,450919,450926,450928,450918,450931,450932,450933,450936,450937,450942,450938,450943,450944,450912,450913,450914,450915"] Tänavu möödus 84 aastat sellest, kuid nõukogude võim küüditas Eestist üle 10 000 inimese. Haapsalus peeti represseeritute mälestuseks toomkiriku ristimiskabelis palvus ja süüdati küünlad punavõimu ohvriks langenutele. Ristimiskabeli mälestusüritusel tuli esiettekandele Sirje Kaasiku uus laul "Mul aeg on minna". Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste annetas naiskodukaitse Lääne ringkonnale väärtusliku ajalooraamatu. Naiskodukaitse tegevust selle algpäevilt kuni 1938. aastani käsitleva teose oli Aljastele kinkinud Raul Kuuse nimeline mees, kelle vanaisale Leonhard Adolfile oli see raamat kuulunud. Leonhard Adolf Kuusk oli Vabadusristi kavaler ja hukati kommunistide poolt 1942. aastal Siberis. Pärast mälestuspalvust asetati pärg ja küünlad lossiplatsil asuva läänlaste vabadu

[caption id="attachment_450803" align="alignnone" width="1920"] Risti raudteejaamas peetavail küüditamise mälestusüritustel löövad sageli kaasa ka kohalikud koolilapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul jääb represseerituid aasta-aastalt järjest vähemaks, aga ta loodab, et neid ei unustata. Arnold Aljaste ütles, et represseerituid ühendava Memento liikmeist lahkub igal aastal igavikku ligi kümnendik. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast võib Memento muutuda mälestusliiduks, sest represseerituid endid on ellu jäänud väga vähe. Nõukogu

[gallery ids="450801,450799,450798"] Eesti oli okupeeritud ja liidetud Nõukogude Liiduga. Võimud mõistsid, et Eesti riigi hävitamine oli rahva enamuse tahte vastane. Vastupanu loodeti maha suruda repressioonidega. Juuniküüditamise põhieesmärk oligi hävitada rahva vastupanu, hirmutada teda ja muuta ta uue režiimi kuulekaks käsutäitjaks. Juba enne küüditamist olid toimunud arreteerimised ja tapmised, seejuures ilma igasuguse formaalse kohtuta. Arreteeriti valitsuse (ka eelmiste valitsuste) liikmed, erakondade juhid, kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, eelkõige poliitilise politsei töötajad, juhtivad piirivalvurid jpt. Tavainimesed isegi kuulsid nendest vahistamistest, kuid ei osanud arvata, et järgneb midagi hoopis suuremat. Arvati, et ju siis neil arreteeritu

[gallery ids="450847,450848,450860,450843,450846,450844,450845,450842,450849,450850,450851,450852,450853,450854,450855,450856,450857,450861,450862,450858,450859,450863,450864,450865,450866,450867"] Naiskodukaitse Lääne ringkonna eestvedamisel seoti reede õhtul Haapsalu raudteejaamas juuniküüditatutele mälestuslinte. Naiskodukaitsjatel aitasid linte siduda kaks noort kotkast ja ka Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning EELK Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe. Laupäeval, 14. juunil lehvivad taas mustad ja valged leinalindid raudteejaamade perroonidel üle Eesti, mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Tänavune naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus „Ma ei unusta Sind!“ keskendub küüditatud poiste ja noormeest

[caption id="attachment_401180" align="alignnone" width="1920"] Küüditatute mälestusmärk Ristil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Juuniküüditamise mälestusüritused saavad Läänemaal alguse reede õhtul kell 20 Haapsalu raudteejaamas, kuhu naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed kinnitavad leinalindid mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Laupäeval, 14. juunil on kü

[gallery ids="450398,450427,450405,450400,450406,450397,450436,450433,450430,450416,450417,450413,450399,450431,450435,450403,450401,450429,450402,450396,450426,450425,450432,450412,450410,450411,450404,450408,450424,450407,450414,450428,450415,450409,450434,450418,450419,450421,450420,450422,450423"]   Laupäeval esitleti Haapsalu raamatukogu lugemissaalis legendaarse Haapsalu linnapea Hans Alveri poja Hans Alver juuniori küüditamisaja päevikut, mis ilmus äsja trükist. Hans Alver oli arst, Vabadussõja veteran ja Haapsalu linnapea, kes arreteeriti Eestis 1941. aastal ja hukati 1942. aastal Venemaal. Tema naise ja lapsed küüditas nõukogude režiim 1941. aastal. Raamat „Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949” jäädvustab kunag