Aidi Valliku aiandusblogi: veel kasvuhoonetest

Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur

Eile sattusin sotsiaalmeedias jaole, kui üks minu sealne kontakt heitis valgust oma plaanidele kasvuhoonet ehitada. Tema plaanides oli juba eos mitu minu jaoks nii veakriitilist momenti, et esiteks ma loomulikult valgustasin teda nendes küsimustes ja teiseks tundsin, et pean sama teemat jätkama ka oma siinsetes aianduskolumnides.

Tegemist oli toreda ja loomingulise taaskasutusplaaniga ehitada kasvuhoone vanadest akendest. Tean mitut aiapidajat, kellel just nii ongi tehtud, ja tulemuseks võib olla tõeliselt omanäoline, ilus ja funktsionaalne aiaehitis, mis ei jää millegi poolest alla ei poe polükarbonaathoonetele kui ka uutest materjalidest ehitatud klaaskasvuhoonele. Aga siin on mitu aga, mis kõik tuleks enne taolist üritust läbi mõelda.

Esiteks, akendest ehitatav kasvuhoone vajab kindlasti hästi looditud, seisukindlat ja tugevat vundamenti. Prussiringist või lihtsalt maasse kaevatud fiboplokkidest siin ei piisa. See vundament peab vastu panema akende erinevatest mõõtmetest ja raskustest tulenevatele lisapingetele ja taluma raskust – sest eriti kui ehitame vanadest pakettakendest, siis need kaaluvad tõepoolest palju.

Teiseks, eraldi peaks läbi mõtlema katuse lahenduse – kuidas ja millise nurga all millised aknad katuseks panna, et see kannataks talvist lumekuhjumist ja ka suuri vihmu või rahesid. Kuidas tagada, et klaasid suure raskuse lisandudes paketist välja ei murduks või vihmavesi raami ja klaasi vahele lagundama ei pääseks? Peame ju meeles pidama, et katuseks pandud aken on hoopis teistsuguses asendis oma algupärase otstarbega võrreldes.

Siis tuulutus. Akendest tehtud kasvuhoone puhul tuleb selleks tarbeks osa aknaid avatavaks jätta. Aga millised? Kuhu seina need paigutada? Mõtlemisainet jagub. Ja igatahes eeldab selline kasvuhooneehitamine päris korralikku projektijoonistamist ja koormusarvutusi. Aga kui see kõik on läbi mõeldud, siis tulemus võib olla tõepoolest imetore.

Korraks vundamendi juurde tagasi pöördudes tahaksin veel märkida, et jah, see peaks olema tugev – kuid samas peaks selle sügavus olema läbimõeldult optimaalne. Milles asi? Eks ikka selles, et ühest küljest võiks see takistada mügride ja muttide sattumist kasvuhoonesse, aga teisest küljest võiks natukene kaasa aidata mulla niiskusrežiimi hoidmisele. Nimelt on mullaga niisugune imelik asi, et niiskus levib selles igatpidi: nii ülalt alla kui ka alt üles kui ka kõrvale. Ning kui me teeme kasvuhoone vundamendi väga sügava, siis takistame sellega sademevee liikumist avamaamullast kasvuhoonemulda (kõrvale), mis tähendab, et kasvuhoones peame ise natuke rohkem kastma.

Kõige rohkem peame kasvuhoones kastma siis, kui oleme sinna sisse veetud uue kasvumulla emakesest maast isoleerinud geotekstiili või killustikukihi või veel millegi muuga. Siis ei saa pinnasevesi meie kasvuhoone heaks enam mitte midagi ära teha ja me jooksemegi vooliku ja kastekannuga iga õhtu nagu segased, nagu aias muud tööd enam ei olekski. Selmet loodus enda kasuks tööle panna.

Ja siis on ju veel kilekasvuhooned – teistega võrreldes odavamad ja lihtsamad ehitada või püstitada. Need on kerged, vundamenti või kinnitust vajavad ainult nii palju, et tuulega ära ei lendaks. Kuid nende suur miinus on minu meelest see iga-aastane kile vahetamine, sest aasta jooksul saavad tuuled-tormid, rahed ja lumi sellega ikka ühele poole. Teine miinus on see, et tuulutust on neisse raske organiseerida. Noh, see on tehtav, aga… Ja kolmandaks, selle esteetika ei ole just igale maitsele ega sobi igasse aeda. Aga samuti ei sobi igasse aeda ka erinevatest aknaraamidest ehitatud või tööstuslik polükarbonaadist kasvuhoone, nii et asi on siiski vaid maitses.

Paarist tänapäevasest toredast leiutisest, mis aedniku töövaeva kokku hoiavad, tahaksin veel rääkida. Nimelt head asjad, mida ise juba hulk aastaid kasutan, on automaatsed luugiavajad. Hommikul temperatuuri tõustes teeb kasvuhoone ise oma luugid lahti ja õhtul paneb kinni. Kui olla unustaja või hommikuti kaua magaja, on need luugiavajad asendmatud abimehed. Ja teine asi on tilkkastmissüsteem. Seda mul ei ole, sest mina kasutan kastmisvaeva vähendamiseks suurel hulgal multši. Aga palja mulla armastajatel oleks kasvuhoones sellest tõesti väga palju abi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments