Möödunud jahihooajal küttisid Läänemaal jahimehed enim metskitsi

Möödunud jahihooajal küttisid keskkonnaagentuuri andmeil Läänemaa jahimehed enim metskitsi – kokku 1709 isendit.

Üle Eesti kütiti metskitsi viimasel jahihooajal 31 032 isendit. Keskkonnaagentuuri küttimisandmete järgi kütiti metskitsi tänavu rekordiliselt palju.

„Metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega ja kuna metskitsede suur arv toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, siis on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu oluliselt piirata,“ rääkis Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Metskitsele järgnes Läänemaa küttimismahu poolest kährik (555) ja põder (475). Põtru kütiti üle Eesti kokku 6304 isendit, mida on vähem kui kolmel eelneval aastal. „Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, siis tõenäoliselt langevad põdra küttimismahud järgnevatel aastatel veelgi,“ selgitas Veeroja.

Lindudest küttisid jahimehed enim valgepõsklaglet (905) ja sinikaelparti (576). Valgepõsklaglesid kütiti maakondade võrdluses enim just Läänemaal. Läänemaale järgnesid Lääne-Virumaa (370) ja Saaremaa (317). Eesti peale kokku küttisid jahimehed 3194 valgepõsklaglet. Hanelisi kütiti hanelisi kokku 1326, üle Eesti 4908 isendit. Veeroja sõnul on eelmise aastaga haneliste küttimise arv vähenenud.   „Haneliste küttimine sõltub suurel määral sellest kuivõrd kiirelt sügisrändel olevad linnud Eesti aladelt läbi rändavad, mis omakorda on tingitud sügisestest ilmastikuoludest,“ selgitas Veeroja.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 85 839 jahiulukit, kellest 65 317 olid 19 erineva imetaja- ja 20 522 32 erineva linnuliigi esindajad.