Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi ehk kaupade ja teenuste hindade muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1%.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4%) ning liha ja lihatoodete (5,1%) hinnatõus. Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7% odavam, bensiin 0,2% kallim ja diislikütus 2,4% odavam. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14%), odavnesid aga kartul (26%) ja värske köögivili (12%).
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7%), mis andis kogumuutusest 40%. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1% ja kodudesse jõudnud elekter 5,1% odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu.
Aprillis peaksid tarbijahinnad energiahindade languse süvenemise ja teenuste hinnatõusu pidurdumise mõjul pöörduma langusesse. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 0,6 protsenti. Lisaeelarvega kavandatavad kütuse- ja elektriaktsiisi langetused toovad tarbijahindu allapoole, nende mõju vähendab tarbijahinnaindeksit 0,5 protsendipunkti.