Esimesed jutud spordisaalide ja trennide sulgemisest räägiti möödunud nädala kolmapäeval, ütles Läänemaa spordikooli direktor ja laskmistreener Mati Seppi.
„Neljapäeval olid jutud juba konkreetsemad ja küsimus oli selles, kas väiksemates gruppides trennid toimuvad edasi,” sõnas ta. „Loodeti, et kuni 100 inimesega üritused võivad toimuda ja nii ka hakati oma üritusi ümber planeerima. Reedel oli juba teada, et see oli mõttetu.”
Praegu on spordihooned lukus ning ära jäetud nii trennid kui ka kõik enne 1. maid toimuma pidanud võistlused. „Ühtegi maakonna meistrit lähinädalatel ei selgitata,” sõnas spordiliidu Läänela tegevjuht Ülle Lass. Märtsis pidid selguma näiteks sulgpalli-, saalihoki-, korvpalli-, lauatennise- ja võrkpallimeistrid. Edasi on lükatud ka näiteks Eesti noorte meistrivõistlused laskmises.
Millal võistlused uuesti peetakse? „Keegi ei oska ennustada, kui kaua see piirang võistlusi pidada kestab,” märkis Lass. Valitsus on keelanud spordiüritused ja trennid „praeguse teadmise juures” 1. maini, keelatud on ka ühistreeningud õues.
„Ma sinisilmselt loodan, et äkki ikka aprilli lõpus saame võistlusi pidada. Loodan, et piiranguid leevendatakse,” sõnas Mati Seppi optimistlikult, viidates sellele, et kahe nädala tagant vaadatakse piirangud üle.
„Kõik on pudru ja kapsad!” kommenteeris olukorda vehklemistreener Helen Nelis-Naukas. Viimane vehklemistrenn toimus eelmise nädala reedel, sealt läksid lapsed koju juhtnööridega, mida ja kuidas iseseisvalt harjutada, edaspidi suheldakse peamiselt vastavas Facebooki grupis. „On asju, mida saab kodus treenida, paljudel on mingi varustuski kodus olemas,” sõnas ta ja naljatles, et ka palju kõneainet pakkunud tualettpaberirulliga saab vehklemistrenni teha: viskad rulli õhku ja püüad mõõga otsa.
Küsimus on ka, kuidas valmistuda olümpiaks, kui spordisaalide uksed on lukus. Nelis-Naukas viitas valitsuse sõnumile, et üksikud tipud võivad trenni edasi teha. Pole selge, kui suure grupiga trenni teha tohib.
Kuigi ühistrenne ei toimu, jätkub treeneritel töö siiski – korrastatakse varustust, tegeletakse tulevaste võistluste planeerimisega või varasemate paberitööde korrastamisega, kuigi sedagi vastavalt praegustele piirangutele. „Viisin raamatupidajale pabereid ja ta palus mul need panna postkasti, et järgmisel päeval võtab ära,” kirjeldas Mati Seppi.
Noored maadlejad treenivad otseülekandes
Eesti kadettide ja U-15 maadluskoondise noored võtavad järgmistel nädalatel osa ühistest otseülekandes toimuvatest trennidest. Kuigi vastasega maadelda ei saa, treenitakse jõudu ja vastupidavust.
Otseülekandes toimuvatest trennidest võtab osa Martna põhikooli 8. klassi õpilane Hendrik Rämman. „Kui kuulsin, et trennid jäävad ära, siis esimesed mõtted olid, et kus saaks trenni teha!” sõnas Rämman.
Alguses plaaniti sõbraga jõusaali minna, siis selgus aga, et ka sinna ei saa. Esmaspäeva hommikul tuli kutse liituda Facebooki grupiga, kus erinevad treenerid juhendavad nädalas kolme jooksutrenni ja kahte jõutrenni. Osalejaid on üle Eesti ning treenerid Tartust.
„Päris maadlustrenn see pole, aga vormi säilitamiseks ja selleks, et jõud ära ei kaoks, on hea,” ütles Rämman. Jooksutrennid toimuvad õues, jõudu tehakse keharaskustega, arvas ta. Rämman osaleb trennides mobiiltelefoniga. „Ega alguses täpselt ei teadnudki, kuidas see toimuma hakkab. Pole kunagi midagi sellist kogenud,” sõnas ta.
