Täna, Andres Ammase 58. sünniaastapäeval andis Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond Haapsalus Uuemõisa lossis välja tänavused stipendiumid. Esimest korda anti välja Anneli Ammase nimeline hea ajakirjanduse auhind silmapaistvale maakonnalehe ajakirjanikule.
Teise Andres Ammase stipendiumi sai Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf, lastekirjanduse hea tundja ja populariseerija Krista Kumberg.
Ligi 40 aastat Haapsalu lasteraamatukogus töötanud Kumberg on tuntud kaugel väljaspool Läänemaad. Ta on üks esimesi, kelle poole kolleegid teistest raamatukogudest, õpetajad-kasvatajad, ajakirjanikud või suured ja väikesed lugejad pöörduvad kirjandusnõu saamiseks. Oma suurepärase jutustamisoskusega suudab ta lugemise vastu huvi tekitada nii lastes kui ka täiskasvanutes. Krista Kumberg on ka läbi kõigi Lääne Elu aastate kirjutanud lehes kirjandusest, aga ka muudest Läänemaa kultuurielu sündmustest.
Krista Kumberg on hea näide sellest, et oma valdkonna üks parimaid spetsialiste Eestis saab olla ka väljaspool Tallinna – elades Läänemaal Ristil ja töötades Haapsalu vanalinnas.
Andres Ammase stipendiumiga soovivad tema sõbrad, fondi algatajad meelde tuletada, kui suur on igaühe roll meie ühise elu ilusamaks, väärtuslikumaks muutmisel. Just seda tõestas ka Andres Ammas oma mitmekülgse Haapsalule, Läänemaale ja vabale Eestile pühendatud eluga.
Peale selle andis Andres Ammase fond täna välja kaks väikese lugeja stipendiumi. Sel aastal saavad stipendiumi vennad, 12aastane Laurits ja üheksa-aastane Orm-Johannes Piir Noarootsist.
Mõlemad poisid loevad kirglikult ja palju, valides lugemiseks just lastekirjanduse paremikku kuuluvaid raamatuid.Nad arutlevad hea meelega loetu üle ja suur lugemus hakkab tasapisi välja paistma kogu nende olemises.
Andres Ammase fond andis välja ka spordistipendiumid, mille algatas Haapsalu spordimees Vello Kuhi. Need stipendiumid sobivad fondi juurde suurepäraselt, sest Andres Ammas oli suur spordihuviline ja elas alati kaasa ka Läänemaa sportlaste saavutustele.
Läänemaa noore sportlase stipendiumi saab kergejõustikus ja tennises häid tulemusi saavutanud Maily Märss. Sel aastal Ridala põhikooli lõpetav tüdruk seisab valikute ees, kuidas sportlasteed jätkata.
Läänemaa treeneri stipendiumi saajaid on tänavu neli, sest just nii palju inimesi tegeleb Maily Märsi juhendamisega. Stipendiumi saavad tennisetreenerid Igor Nudelman, Vello Kuhi ja Ülle Milk ning kergejõustikutreener Kaja Ladva.
Mullu lahkunud ajakirjaniku ja maakonnalehe Lääne Elu ühe asutaja Anneli Ammase mälestuse hoidmiseks anti sel aastal esimest korda välja hea ajakirjanduse auhind silmapaistvale maakonnalehe ajakirjanikule.
Esimese hea ajakirjanduse auhinna sai Lõunalehe vanemtoimetaja Ülle Harju. Tema veerandsajandipikkusest ajakirjanduskarjäärist on valdav osa möödunud Lõuna-Eestis. Ta on töötanud Võrumaa Teatajas ja Põlvamaa ajalehes Koit. 17 aastat oli ta võrokeelse Uma Lehe tegev- ja peatoimetaja,andes suure panuse võro keele ja kultuuri arengusse.
Ülle Harju ei pelga käsitleda teravaid teemasid ja ta kaitseb ka inimesi, kelle hääl tavaliselt ei kosta. Teda võib nimetada ajakirjanikuks, mitte pelgalt meediatöötajaks.
Andres Ammase fondi asutasid tema sõbrad Haapsalust ja mujalt Eestist 2018. aasta sügisel. Fondi on mõtete, tegude ja annetustega toetanud kümned ja kümned Andres Ammase sõbrad, kolleegid, aatekaaslased ja õpilased Haapsalust ja igalt poolt mujalt Eestist.
Peastipendiumi suurus on 2000 eurot, väikese lugeja stipendiumi suurus 50 eurot ning noor sportlane saab 1000 eurot ja treener 200 eurot.
Anneli Ammase nimelise hea ajakirjanduse auhinna asutasid Anneli kolleegid ja sõbrad eri väljaannetest eelmise aasta lõpus. Hea ajakirjanduse auhinnaga tõstetakse esile maakonnalehe ajakirjanikku, kes suhtub oma töösse hingestatult, on hooliv ja särav isiksus, maakondliku ajakirjanduse tulekandja – see tähendab ajakirjandusliku oskuslikkuse ja erialase kutsemeisterlikkuse ühendatust sooja inimlikkusega. Anneli Ammase nimelise hea ajakirjanduse auhinna suurus on 500 eurot.
Andres Ammas (25.2.1962–4.4.2018) oli muusikaõpetaja, koolijuht, ajakirjanik ja poliitik. Ta oli riigikogu 13. koosseisu saadik, Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees. 1990. aastate algul oli Andres Ammas nii Eesti Kongressi kui ka ülemnõukogu saadik. Ta oli noorim 69 ülemnõukogu saadikust, kes hääletas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt.
Anneli Ammas (29.3.1962–27.8.2019) oli ajakirjanik, kes koos abikaasa Andres Ammase ja ettevõtja Arne Veskega asutas Eesti esimese erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu. Maakonnalehest säravat karjääri alustanud ning hiljem Eesti Päevalehes ja Postimehes töötanud Anneli Ammas on pärjatud Bonnieri preemiaga. Oma elu ja tööga tõestas Anneli Ammas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel nähapealinnast kaugemale, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ning oma lugude kangelastest hoolimisel. Anneli Ammas oli ka Andres Ammase fondi algataja ja eestvedaja.
Andres Ammase fondi esimese stipendiumi pälvis mullu Haapsalus Rannalõõtsa festivali ja võistumängimise algatanud ja seda aastaid vedav pillimees Anti Nöör.
Esimese Andres Ammase nimelise väikese lugeja stipiendiumi sai Haapsalu põhikooli 4. klassi õpilane Ann Murik. Läänemaa spordistipendiumi pälvis kergejõustiklane Kevin Sakson ja tema treener Kaja Ladva.
