-4.3 C
Haapsalu
Neljapäev, 8. detsember 2022
Avakülg Tags Krista Kumberg

Silt: Krista Kumberg

Krista Kumberg pani viie sajandi aabitsad kaante vahele

[caption id="attachment_380139" align="aligncenter" width="2000"] Lotte aabits Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumbergi käes lõpetab vastse raamatu „A nagu aabits” sealt võetud tarkuseteraga „lõpp mõnus, kõik mõnus”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumbergi uus raamat annab ülevaate aabitsatest, mille järgi Eesti lapsed on 500 aasta jooksul lugema õppinud. Kolmapäeval Haapsalu lasteraamatukogus võib Kumberg aabitsatest rääkida lõputult – kuke- ja mitte-kukeaabitsad, aabitsad-katekismused, aabitsad-lugemikud, väliseesti aabitsad, Nõukogude Venemaal välja antud aabitsad, täiskasvanute aabitsad… Ta on aabitsaid uurinud üle kümne aasta. „Põnev on see aabitsa ajalugu küll!” ütleb Kumberg.

Lasteraamatukokku jõudis sügis

[gallery ids="378189,378191,378193,378195"] Andra Kirna fotod Neljapäeva hommikul ootas raamatukoguhoidja Krista Kumberg lasteraamatukogu sügiskambris külalisi Päikesejänku lasteaiast. Väikesed külastajad Siilide rühmast saabusid koos õpetaja Erika Koplimaa ja õpetaja assistendi Janne Kaulinšiga raamatukokku punktipealt kokklepitud ajal ja raamatukogu esik sai korraga sädinat täis. Joped-püksid läksid nagisse ja esimese asjana pälvisid mudilaste tähelepanu raamatukogu kalad. Need üle vaadatud, liikus sädistav parv Kumbergi järel trepist üles. Pikemad upitasid juba trepilt läbi akna kambrisse sisse piiluma. Kui kõik 14 last ja kaks õpetajat kohale jõudsid, tahtis Kumberg teada, mis sellesse kambrisse kokku on püütud. „Lehed-raamatud-kõrvitsad-linnuhääled,“ kõlasid läbisegi vastused.

„Selleks sõbrad ongi” – suured tüdrukud tegid endale raamatu

[caption id="attachment_377698" align="alignnone" width="2000"] „Selleks sõbrad ongi” on nii uus raamat, et autor Krista Kumbergki on seda näinud vaid arvutis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Oma kõige kopsakama lasteraamatu „Selleks sõbrad ongi” võttis bibliograaf Krista Kumberg kokku ühe lausega: „Suured tüdrukud tegid endale raamatu!” „See on sama viledaks kulunud vastus kui rätsepa püksitagumik, aga mulle endale oleks lapsena meeldinud lugeda lugusid, kus väikesed tegelased toimetavad ja neil on oma elu,” ütles Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg oma uue lasteraamatu kohta. „Sama lugu on Viivega.”

Galerii: suvelugemise programm sai uhke finaali

[gallery ids="374338,374339,374340,374341,374342,374343,374344,374345,374346,374347,374348,374349,374350,374351,374352,374353,374354,374355,374356,374357,374358"] Fotod: Urmas Lauri „Ahoi! Kõik see mees Salamandri pardale!“ Ei, Morten Viksi meisterdatud ja mehitatud laeva kultuurikeskuse saalis polnud. Oli aga raamatu ja animafilmi autor Kaspar Jancis ning sai näha ka tema täispikka nukufilmi „Kapten Morten lollide laeval“. Lasteraamatukogu austas ja tänas 26. augustil tublisid lugejaid, keda oli Haapsalu linna ja Lääne maakonna peale kokku täpselt 72. Alustas, nagu ikka, mitu korda rohkem lugejaid. Oma raamatukogu vahendusel osalesid Asuküla, Ridala, Oru, Risti ja Taebla õpilased. Saalis olid pidulikule päevale kaasa elamas ka nende õdesid-vendi ning vanemaid-vanavanemaid. Lugemispassi seitse templijälge kogunud laste vahel loositi välja 35 raamatut kirjastuselt Koolibri, kes juba teist aastat seda ettevõtmist heldelt toetab. Huvi „multidiletant“ Jancise, nagu ta end ise nimetas, vastu oli suur. Laste küsimused tema raamatu „Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumused lollide laevas“ (2010, 2019) ning filmi kohta ei tahtnud lõppeda. Muuseas, raamatu esimese trüki tagakaane pildil möllab „ebatavaline orkester“ Kriminaalne Elevant Haapsalu raudteejaama perroonil ja rööbastel.

Oru koolilapsed kirjutavad Eesti parimaid muinasjutte

[caption id="attachment_364634" align="alignnone" width="2000"] Oru kooli tüdrukud Karen Loorens (vasakul) ja Ariina Kuldmeri on puhtad viielised: muud hinnet pole nad eriti saanudki. Foto Urmas Lauri[/caption] Steni muinasjutuvõistlusel teise koha saanud Ariina Kuldmeri on tüdruk nagu orkester – laulab, tantsib, näitleb, mängib klaverit ja parandab muinasjuttudega maailma. Täna keskpäeval sai 14aastane Ariina Tallinnas lastekirjanduse keskuses auhinnapeol kaela kuldse medali. Üle-eestilisele võistlusele saadetud 260 muinasloo seas jäi Ariina oma alla vaid Miina Härma gümnaasiumi 5. klassi tüdrukule Silvia Kronbergile, kelle sulest on ilmunud juba kolm raamatut. Ariina muinasjutt „Naeratus” vestab loo tüdrukust, kes joonistab printsessile kõvera suu, pahurast kuningatütrest lõpuks tüdineb, kustutab mossis suu ära, asendab naerusega ja printsess muutub.

Uus raamat räägib Risti hariduse loo

[caption id="attachment_362593" align="alignnone" width="2000"] Jürgen Kusmin ja Anne Heimann said „Risti raamatu” kolmanda osa valmis täpselt Risti kooli juubeliks. Foto: Andra Kirna[/caption] Kuus aastat tagasi Tiina Ojamäe mõttest alguse saanud ja nelja aasta eest esimese köite ilmutanud Risti raamatute sarjast ilmus nüüd kolmas ja viimane – Risti hariduselust. „Mahult tuli käsikiri umbes sama suur kui Risti raamatu teine osa,” ütles hariduselu raamatu peamine autor, Risti põhikooli ajaloo ja eesti keele õpetaja Anne Heimann. Raamat ise on aga eelmistest osadest tunduvalt paksem, sest kolmandas osas on palju rohkem fotosid, samuti leidis selles koha ka juba eelmiste ajal valminud ja nüüd täienenud Risti kronoloogia. „Õpetajana pean vajalikuks, et tähtsamaid daatumeid oleks kerge leida,“ sõnas Heimann. „Näiteks mis aastal tuli raudtee Ristile, millal hakkas tegutsema kool, rajati tehas või millal pandi kooli elekter sisse,“ täpsustas ta. Nagu esimesedki Risti raamatud, sisaldab ka kolmas osa isikunimede registrit.

Ernst Enno omaloominguvõistlus keskendus raamatukogule

[caption id="attachment_362242" align="alignnone" width="2000"] Urmas Lauri foto[/caption] Mis seal raamatukogus ikka juhtuda võib? Vaikne koht, vähe rahvast, lõhnab trükivärvist kirjatud paberi järele… no ei! Tänavuse Ernst Enno nimelise maakondliku omaloomingukonkursi tööd lõhkusid seda kinnisarusaama mitme kandi pealt. Raamatukogude aasta peale mõeldes valiti seekord võistluse teemaks „See juhtus raamatukogus…“. Laekus 102 tööd. Lastele anti žanri valikul täieline vabadus. Niisiis kohtas luuletusi ja proosat, olukirjeldusi, mälestusi, fantaasiajutte, õudukaid, ajaloost lähtuvaid vaateid, krimilugusid, lembejutte ja liigutavaid kiindumusavaldusi raamatukogu aadressil. Kõige aktiivsemalt osalesid 1.–6. lasside õpilased ja gümnasistid. Žanriline mitmekesisus, aktiivne osavõtt ja heal tasemel tööde rohkus tegi žürii ülesande parimad välja valida kaunikesti raskeks. Selle „raskuse“ üle võis vaid heameelt tunda. Raamatukoguhoidjana oli lõbus ja õpetlik teada saada, milline üks raamatukogu noorele inimesele ja lapsele tundub. See on paik, kus saab tugitooli pugeda, omaette olla ja kus õige sageli tukastus või ulmeilma viiv uni peale tuleb. Seal võivad toimuda huvitavad ja ootamatud kohtumised, avaneda peidetud uksed ja kindlasti p

Itaalia kunstnik eksitab vaataja ürgmetsa

[caption id="attachment_360101" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograafi Krista Kumbergi sõnul on Itaalia kunstniku originaalillustratsioonide näitus kõva sõna. Foto: Andra Kirna[/caption] Itaalia kunstniku Fabiana Bocchi originaalillustratsioonide näitus Haapsalu lasteraamatukogus avab müütilised maailmad, kuhu võib päästmatult ära eksida. Fabiana Bocchi näitus on üks neid superväljapanekuid, mis jõuavad Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore kaudu aasta-aastalt Tallinnasse lastekirjanduse keskuse näitusesaali seintele. Sealt edasi, kui veab, lähevad pildid rändama. Seekord vedas ja ka väikeses Haapsalus on taas võimalik näha ühe maailma tippillustraatori originaalloomingut. „See on väga kõva sõna,” märkis Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg.

Krista Kumberg: paras pähkel vaatajale

[caption id="attachment_354911" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg soovitab Anton Lomajevi illustratsioone lähemalt vaadata, sest need on detailirikkad ja ilmekad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Peterburi! Ei mingit kahtlust. Seda saab tõdeda, kui vaadata lasteraamatukogus Anton Lomajevi illustratsioonide näitust. Vaated peaksid kujutama õigupoolest mõnd Saksa linnakest, kuid Peterburis elav kunstnik on, ilmselt alateadlikult, oma kodulinna tabamatu hinguse piltidele jäädvustanud. No umbes nii nagu Wikland joonistas Lindgreni raamatutesse oma lapsepõlve paiku. Lasteraamatukogus on olnud sageli Eesti ja maailma tippillustraatorite näitusi, kuid märksa harvem selliseid, mis annaksid edasi ühe raamatu kogu loo. Nüüd on vaataja ees lõviosa piltidest, mis Anton Lomajev joonistas Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni muinasjutule „Pähklipureja ja hiirekuningas“. Lugu ilmus algselt aastal 1816. Seitsekümmend kuus aastat hiljem sündis selle põhjal tänini teatrite repertuaaris püsiv ballett „Pähklipureja“, mille muusika kirjutas Pjotr Tšaikovski ja koreograafia valmis Marius Petipa käe all. Olgem ausad, me teame kunstipäraste pähklitangide lugu peamiselt balleti kaudu. Sestap võivad Lomajevi illustratsioonid vaataja segadusse ajada – ei tea selles muinasloos säherdusi seiku olevat.