Avakülg Tags Krista Kumberg

Silt: Krista Kumberg

Galerii: Risti raamatu esitlus algas näitemänguga

[caption id="attachment_308174" align="alignnone" width="1152"] 1930. aastate kõnekoosolekut taaselustasid raamatuesitlusel Urmas Ojamäe (vasakult), Mikk Lõhmus, Neeme Suur, Aksel Heidemann, Märt Jakobson, Marje Viigipuu ja Aime Pukk. Foto Arvo Tarmula[/caption] Pühapäeva lõunaks oli Risti raudteejaama ootesaal puupüsti inimesi täis, sest algas Rist raamatu teise osa esitlus. Et esitlus poleks lihtsalt kõnelemine ja tegijatel käe surumine, oli raamatu toimetaja Krista Kumberg kokku pannud ka omamoodi näitemängu, mis viis ajas mitukümmend aastat tagasi, 1930. aastate Ristile kõnekoosolekule. Fotod Arvo Tarmula [gallery ids="308150,308151,308152,308153,308154,308155,308156,308157,308158,308159,308160,308161,308162,308163,308164,308165,308166,308167,308168,308169,308170,308171,308172,308173,308174,308175,308176,308177,308178,308179,308180,308181,308182,308183,308184,308185,308186,308187,308188,308189,308190"]  

Risti triloogia teine osa räägib lustilisi lugusid aleviku eluolust

[caption id="attachment_248819" align="alignnone" width="900"] Lääne-Nigula vallavolikogu liige Guido Ulejev ja Risti raamatu koostaja Krista Kumberg Risti raamatutriloogia esimese osa esitlusel kaks aastat tagasi. Foto Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval esitletakse Risti raudteejaamas aleviku ajalootriloogia teist osa, kuhu on kogutud lood paiga kultuuriloost ja eluolust. „Lood, mis puudutavad kultuurimaja, seal tegutsenud ringe, klubi Risti Rüütlid, raamatukogu, spordielu,” loetles raamatu koostaja Krista Kumberg kaante vahele jõudnud teemasid. Ta lisas, et peatükki „Kui Ristil kinu tehti” on koondatud mälestused neist kordadest, kui Ristil on mõnd filmi üles võetud või kui Risti on olnud filmimeeste baasiks. „Kuna nii minu kui ka teise raamatu koostaja Anne Heimanni emad töötasid poes, siis karmavõla lunastamiseks panime ka kaupluse sisse,” ütles Kumberg.

Lasteraamatukogu suveprojektina valmib kiigenäitus

[caption id="attachment_305657" align="aligncenter" width="2000"] Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption] Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus. “Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele. “Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg. “Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre. ----- Fotod: Arvo Tarmula [gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"]

Selgusid Ernst Enno nimelise omaloominguvõistluse parimad

[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"] Helen Carmel Boyersi lugu „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said” leidis Ernst Enno omaloomingu võistlusel äramärkimist. Arvo Tarmula[/caption] Enno-nimelise omaloomingu- ja etlusvõistluse traditsioon ulatub aastakümnete taha ja seda ei katkestanud ka eriolukord. Tõsi küll, kokkusaamist eeldav etluskonkurss lükkus aasta teise poolde, kuid lugude kirjutamist kodusolemine pigem soosis. Võistlusele saadeti 132 proosapala Haapsalu ja Läänemaa koolidest. Seekordsed võistlustingimused said inspiratsiooni tänavu kestvast rahvajutuaastast ning suunasid lapsi välja mõtlema uusi koha- ja tekkemuistendeid, samuti kirjutama üles perepärimuslugusid. Rohkem tuli muistendeid, seda tänu nooremale kooliastmele. Suuremad lapsed panid kirja vanavanemate, peamiselt küll vanaemade, kirjeldusi oma lapsepõlvest ja kooliajast, aga keskenduti ka mõnele eredale seigale (kuidas Rummu vanglasse puruteed smugeldati) või sümpaatsele traditsioonile (kuidas Veski Roland külanaistele sauna küttis). Kirjutati vanade esemete, kui nii võib öelda, käekäigust, lisati ka pilte. Gümnasistid aga andsid panuse tulevikupärimusele, kirjutades oma tunnetest, mõtetest ja tegevustest eriolukorra ajal nelja seina vahel istudes. Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi võitjad 2020 I – III klass
  1. Keetele Pärnaste Haapsalu linna algkool IIIc kl „Kuidas rebane endale saba sai?”, juhendas Lii Habak
  2. Derek Kaev Uuemõisa lasteaed-algkool III kl „Karantiin, poiss ja povidlo”, juhendas Liivi Mustkivi
  3. Rauno Ling ULA II kl „Lehm kitsenahas”, juhendas Imbi Mäepere
Äramärkimist leidsid
  • Thorolf Ollemaa ULA I kl „Memme mälestused”, juhendas Aire Oruste
  • Sten Valdmann Haapsalu põhikool IIIa kl „Kakerdaja raba”, juhendas Kaidi Sits
IV – VI klass
  1. Morten Pirk Risti põhikool VI kl „Kuidas linnud lendama õppisid”, juhendas Marina Laurits
  2. Kata Karlis HPK Vb kl „Vanaema metsmaasikal”, juhendas Lehti Padu
  3. Ann Murik HPK Vb kl „Rongkäik”, juhendas Lehti Padu
Äramärkimist leidsid
  • Jan Rääli HPK Vb kl „Minu vanaema talved”, juhendas Lehti Padu
  • Kätriin Kurst HPK VIa kl „Legend Peetrikesest”, juhendas Ruth Kampmann
VII – IX klass
  1. Arti Viispert HPK VII kl „Kuidas Veski Roland külanaistele sauna tegi”, juhendas Niina Viinapuu
  2. Sarah-Sofia Brock HPK VII kl „Rummu vangla salatehingud”, juhendas Niina Viinapuu
  3. Rebeka Villakov Oru kool IX kl „Lugu sellest, kuidas Salajõe oma nime sai”, juhendas Anita Arst
Äramärkimist leidsid
  • Helen Carmel Boyers Palivere põhikool VII kl „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said”, juhendas Margit Ülevaino
  • Mia Aurelia Kokk HPK VII kl „Mamma jutud lapsepõlvest”, juhendas Niina Viinapuu
X – XII klass
  1. Linda Naudi Läänemaa ühisgümnaasium X M kl „Peetri kivi lugu”, juhendas Monika Undo
  2. Anni Kallas LÜG XII H kl „Koroonapäevik ehk kuidas ma pole mitte midagi kasulikku teinud”, juhendas Tiina Brock
  3. Mariliis Remmel LÜH XII H „Eriolukorra päevik”, juhendas Tiina Brock
Äramärgitud
  • Aliis Vatku LÜG X M „Gin Long Drink”, juhendas Monika Undo

Steni jutuvõistluse parim lugu vestab eesti keelest

[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"] Steni muinasjutuvõistluse võitnud Helen Carmel Boyers kirjutas loo sellest, kuidas tekkisid sõnad „kõuts” ja „pastel”. Arvo Tarmula[/caption] Steni muinasjutuvõistluse võiduloo autor Helen Carmel Boyers õpib Palivere kooli 7. klassis ja tahab saada ajakirjanikuks või näitlejaks. Boyersi loo kaunist neiust nimega Eesti Keel valis žürii välja 367 jutu seast. Jah, võit oli autori jaoks üllatav, aga loo kirjutamine ise ei midagi erilist. Mullune oli eesti keele aasta. „Õpetaja ütles, et kirjutame eesti keele kohta töö. Tegime selle jutu valmis ja saatsime konkursile,” ütles Boyers. Kirjutada meeldib Helen Carmelile väga ja saada tahab ta näitlejaks või ajakirjanikuks. Tüdrukust üllatunum oli ema Oivi Boyers. Võidust kuulis ta Lääne Elu ajakirjaniku käest ja kontrollis igaks juhuks üle, kas tegu pole mitte valeühendusega. „Ta kirjutas jah koolis jutu, kuidas uued sõnad eesti keelde tulid. Ma arvan, et see ongi ehk seesama jutt,” ütles Oivi Boyers.