Silt: Krista Kumberg

[caption id="attachment_476193" align="alignnone" width="600"] Kelia Sara Cleux (vasakul) ja taiga Susi Ilomeel Kuuskman. Eesti lastekirjanduse keskus[/caption] Sten Roosi üle-eestilise muinasjutuvõistluse esimese koha sai Haapsalu algkooli viienda klassi õpilane Kelia Sara Cleux loo eest kolmest vennast ja taevatähtedest. Võiduloo valis žürii välja üle 200 muinasjutu seast ja žürii liikme Krista Kumbergi sõnul oli otsus üksmeelne: lugu sai kõigilt maksimumpunktid. Tüdruk, kes elab samas majas, kus kunagi elas Sten Roos, ütles, et oli mitu aastat oodanud, et saaks 11aastaseks ja lõpuks ometi muinasjutukonkursil osaleda. Võistlus on 11–15aastastele lastele. Kumbergi sõnul võlus žüriid keelekasutus. „Lugu ise on klassikaline muinasjutt kolmest vennast. Isa sureb ja jätab vendadele päranduse,” ütles Kumberg. Kirja pandud oli see aga nii muhedalt, teravmeelselt ja kõrvaltvaataja silme läbi, et pälvis kõhklusteta esikoha. „Olemuselt on see tekkemuistend, mis seletab, kuidas said taevasse kuusirp, tähed ja virmalised. Sõbralik ja ilus lugu,” ütles Kumberg. Kirjutas Prantsusmaal Muinasloo „Kolm venda öötaeva kallal” kirjutas Cleux Prantsusmaal vanaema juures. Küsimuse

[caption id="attachment_140460" align="alignnone" width="1417"] Foto Peeter Langovits[/caption] Sten Roosi muinasjutuvõistlusele saatsid lapsed seekord 208 tööd, mida on peaaegu poole vähem kui mullu, kui juttude hulk püüdis kümne aasta tagust rekordit. Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ning muinasjutuvõistluse žürii liikme Krista Kumbergi sõnul osales üle poolesaja kooli ja geograafia oli väga lai nagu ikka. „Tallinnast ja Tartust, Saaremaalt ja Sauelt, Keilast ja Kehrast, Türilt, Jürist ja Palamuselt,” loetles ta. Läänemaalt ja Haapsalust saabus kümmekond muinaslugu. „Kullamaa-Risti kool oli usin. Töid oli nii Kullamaalt kui ka Ristilt,” ütles Kumberg. Samuti osalesid Haapsalu põhikooli ja algkooli lapsed. Žürii on võitjad juba välja valinud ja need avalikustatakse 6. juunil Tallinnas lastekirjanduse keskuses. Kumbergi sõnul jagus auhindu 19 kooli. „Ka Läänemaale ja Haapsallu tuli ilusasti,” ütles Kumberg. Ainestik nagu elu ise Muinasjuttude ainestik muutub aasta-aastalt nagu elu ise ja tegelasedki vahetuvad. On olnud aastaid, kui on valitsenud kassid ja koerad, eri

[gallery ids="474336,474337,474338,474339,474340,474341,474342,474343,474344,474345,474346"]   Haapsalu lasteraamatukogu teisel korrusel on leporellode ehk voldikraamatute näitus. Eesti kunstiakadeemia tasulisel täiskasvanute kursusel õppivate illustraatorite kursuse tööd korraldas raamatukokku näitusele haapsallane ja sama kursuse õppur Terje Henk. Vaadata saab illustraatorite töid seintel ja raamituna ning lehitseda väljaprinditud leporellosid. Mõnel juhul on eksponeeritud kogu tee visanditest kuni raamatuni. Raamatukoguhoidja Krista Kumberg juhtis tähelepanu kahes keeles leporellole. „Selle autoril on perekondlikke sidemeid ka Makedoonias, nii leidis ta muinasjutumotiivi, mis mõlemas kultuuris tuttav,” ütles Kumberg. „See on lugu saunamehest, kel külm kartulid ära võtab. Pahane mees läheb seepeale metsa külma otsima. Külmataat annab talle lepituseks koti, mis al

[caption id="attachment_473638" align="alignnone" width="1920"] Draamaringi noorimatele oli see esimene ülesastumine ja noored näitlejad nautisid seda silmanähtavalt. Andra Kirna[/caption] Esmaspäeval toimus Haapsalu kultuurikeskuse saalis Ilon Wiklandi ja Barbro Lindgreni loo „Kartulilapsed” esiettekanne teatrilaval. Raamatukoguhoidja ja teatrigurmaani Krista Kumbergi dramatiseeringu tõid Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi lastega lavale lavastajad Anne Suislep ja Triin Reemann. Draamaringi noorimatele oli see esimene ülesastumine ja noored näitlejad nautisid seda silmanähtavalt. Ringi vanemate laste grupist tegi kaasa Liisa Eleanore Miller ja vilistlastest Inger Hein. Ka näidendi muusika oli draamaringi vilistlaselt Uku Suislepalt. Iloni rollis astus üles Liisabet Uusmaa. „Ilon oli kirjanik ja raamatukunstnik,” rääkis Uusmaa. „Aga ajal, millest meie lugu räägib, oli ta nagu tüdruk ikka – viisakas ja abivalmis.” Uusmaal on juhendaja Anne Suislepa sõnul ka isiklikum suhe Iloni

[gallery ids="472479,472480,472481,472482,472483,472484,472485,472486,472487,472488,472489,472490,472491,472492,472493,472494,472495,472496,472497,472498,472499,472500,472501,472502,472503,472504,472505,472506,472507,472508,472509,472510,472511,472512,472513,472514,472515,472516"]   Poola suursaadik Artur Jan Orzechowski andis Haapsalu lasteraamatukogule üle suursaatkonna tänukirja ja avas raamatukogus Läänemere kaladele pühendatud näituse. Kui Poola suursaadik Artur Jan Orzechowski raamatukokku jõudis, olid lapsed juba kohal ja näitus seinale sätitud. Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste 41 keraamilist kala rippusid Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumbergi võrgus, mida ta seni on kasutanud maasikataimede katmiseks. Orzechowski märkis, et näitus märgib, et Poola on Läänemeremaade nõukogu eesistujariik. Enne Poolat oli eesistujariik Eesti. „Ja nüüd on aeg joonistada Läänemere kalu,” ütles Kumberg, kui tervitussõnad olid lausutud, ja märkis, et Eestit ja Poolat ühendab Läänemeri. „Läänemeri on meie ühine meri,” sõnas Kumberg. Haapsalu algkooli lastega koostati nimekiri Läänemere kaladest – räim, ahven, haug, angerjas, kilu, lest – ja lasti see

[gallery ids="471104,471105,471106,471107,471108,471109,471110,471111,471112,471113,471114,471115,471116,471117,471118,471119,471120,471121,471122,471123,471124,471125,471126,471127,471128,471129,471130,471131,471132,471133,471134"]   Haapsalu lasteraamatukogu teisel korrusel vastavatud džunglikambris vidistavad linnud, väänlevad liaanid ning varitsevad kameeleonid ja korallpunased maod. Lasteraamatukogu teemakambrid on nii kuulsad, et isegi märtsis Läänemaad väisanud president Alar Karis astus džunglikambrisse sisse. Reaktsioon oli täpselt sama mis Tarekese lasteaia viimase rühma lastel, kui Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg kambriukse valla lõi ja lapsed seisid ühtäkki kesk ürgmetsa hämarust ja linnuvidinat. „Ossa!” hüüatas president Karis ja „Ossa!” hüüatasid ka lapsed. Esimese teemakambri sisustas Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre 2021. aasta

[caption id="attachment_468587" align="alignnone" width="1920"] Etluskonkursil osalenud 1.-3. klassi õpilased. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus polnud kolmapäeva keskpäeval kohta istuda ega astuda, sest Ernst Enno nimelise etluskonkursi auhinda püüdis poolsada 1.–3. klassi last. Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja konkursi žürii liikme Krista Kumbergi sõnul on aastakümneid peetud konkursil rahvast rohkemgi olnud. Kõige pisemaid oli küll tõesti palju, aga vanemaid juba vähem. „Seekord sajast seltskonda ei olnud,” märkis Kumberg. Sellest hoolimata kestis žürii tööpäev hommikust õhtuni. Võistu luges luuletusi ja proosapalu üle 60 õpilase. Esimesena said auhinnad kät

[gallery ids="467957,467958,467959,467960,467961,467962,467963,467964"]   Millisena paistab meie rahvapärimus hispaanlase silmadele? Kuidas kujutavad eesti kunstnikud sealseid muinaslugusid? Näitus „Peegeldused” võimaldab sellest aimu saada. Lasteraamatukogus näeb kümne hispaania ja 15 eesti illustraatori loomingut. Pilte on kahes ruumis kokku oma poolsada. Isegi lähedaste naabritega võrreldes leiame paljudele sarnasustele lisaks ka ohtralt kultuurilisi erinevusi. Saati siis kaugemate rahvastega. Eesti ja Hispaania asuvad teineteisest parasjagu kaugel. Mitte küll teine teises maailma otsas, aga üks ühes ja teine teises Euroopa servas küll. Erinevad ajalood, erinevad uskumused ja lõppude lõpuks on kliima samuti erinev. Samas on nii eesti kui ka hispaania talupoeg on raske vaevaga põldu harinud ja lootnud imele, mis õnne tema õuele tooks. Kuraatorite Viive Noore ja Laura Pérez Graneli eestvedamisel sündinud väljapanek kutsub vaatajat mõtlema kultuurilise mõistmise võimalikkuse ja piiride üle. Vaated teineteise kultuuri Näituse mõte oli peegeldada teineteise kultuuri läbi muinasjuttude. On jutud, mis levinud üle maailma väikeste kohalike erinevustega, aga on

[caption id="attachment_465463" align="alignnone" width="1920"] Noorema ja keskmise vanuserühma luuleprõmmutajad Haapsalu lasteraamatukogus. Andra Kirna[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus said eesti kirjanduse päeval kokku kooliõpilased, kes mitte ainult ei kirjuta luuletusi, vaid on valmis neid ka publikule võidu ette lugema. Võimalus sõita veebruaris Tartusse üle-eestilisele luuleprõmmule tõi Haapsalu lasteraamatukogu küünlasaali 30. jaanuaril rahvast tuupi täis. Bibliograaf ja žürii liige Krista Kumberg märkis, et nii rahvarohket luuleprõmmu pole tema silmad veel näinud, kuigi ka mullu oli osalejaid palju. Kohal oli 41 noorukest (7–19aastast) luuletajat (33 tüdrukut ja kaheksa poissi). Hardas vaikuses klõpsati põlema neli elektriküünalt. Kumberg meenutas, et 1900. aasta jaanuaris debüteeris toona 22aastane tulevane romaanikirjanik Anton Hansen Tammsaare Eesti Rahva Lõbu Lehes just värssidega. Rohkem luuletusi tema sulest ei ilmunud, küll aga sai Tammsaarest kirjanik, kelle sünniaastapäeval heisatakse lipud, et tähistada eesti kirjanduse päeva. Oma luule etlusvõistlus Ei oska öelda, mis pani üle 40 noore inimese sel päeval vabatahtlikult Haapsalus luuletusi ette

[caption id="attachment_463220" align="alignnone" width="1920"] Krista Kumberg kõneleb prantsuse lasteraamatutest. Kaire Reiljani foto[/caption] Haapsalu lasteraamatukogu lõpetab aasta, tutvustades mudilastele prantsuse kirjandust ja näidates multikaid. „Et pärast pühi ja enne aasta lõppu oleks meie majas muudki teha kui raamatuid vaadata,” ütles Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg. Just 18. sajandil elanud prantsuse filosoof Rousseau oli esimene, kes märkis, et lapsed on erilised, mitte väikest kasvu täiskasvanud, neid tuleb õpetada ja kasvatada. „Sellest ajast saame rääkida lapsepõlve mõistest,” ütles Kumberg. 400 aastat tagasi kirjutas esimese loo Punamütsikesest just prantsuse kirjanik Charles Perrault, keda peetakse muinasjutu kui žanri toojaks kirjandusse. „Tem