Avakülg Tags Andres Ammase fond

Silt: Andres Ammase fond

Madli Palk: vehklemises on rohkem võimalusi

[caption id="attachment_323744" align="alignnone" width="2000"] Madli Palk vasakul vehklemas Nelli Differti vastu. Markus Sein[/caption] Madli Palk on 17aastane gümnasist ja vehkleja, kes saab tänavu Andres Ammase fondi noore sportlase stipendiumi. Raske on Palki ette kujutada tegelemas millegi muuga kui vehklemisega – tennisisti temast välja ei võlu. Kevadisel pärastlõunal, kui Palkiga kohtume, tuleb ta kohale, nagu alati, rõõmsa ja energilisena. Naeratus suul, teatab ta, et ei jõudnud kodust läbi ja on seepärast sunnitud dressipükstes kohale ilmuma.

Moona Ojasoo loeb üle saja raamatu aastas

[caption id="attachment_323583" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli 4. klassi õpilasele Moona Ojasoole meeldivad entsüklopeediad ja raamatud kassidest. Eriline lemmik on aga kassientsüklopeedia. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Andres Ammase fondi väikese lugeja preemia pälvinud Moona Ojasoo ei kujuta elu ilma lugemata ettegi. Raamatuid neelas Moona juba enne kooliminekut. Üheksa-aastasena õpetab ta tähti oma väikesele õele ja loeb ette kilpkonn Supsikule ning kass Eiale. Iseenesestmõistetavalt saame Moonaga kokku Haapsalu lasteraamatukogus. Kus siis veel?! Lugeja on Haapsalu linna algkoolis 4. klassis käiv Moona seal ametlikult olnud viis aastat, mitteametlikult, kui veel ema ja isa talle sealt raamatuid tõid – kes seda teab. „Mulle tundub, et sünnist saadik,” ütleb  Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. Nii süvenenud lugejaid nagu Moona ei ole palju. Kumbergi südame võitis tüdruk kohe. „See on tõeline armastus süvenenud lugemise vastu,” ütleb Kumberg.

Marko Valker: looduses on alati põnev

Loodusemees ja Silma õpikoja eestvedaja Marko Valker on kolmas Andres Ammase fondi stipendiumi saaja. Loodus on olnud osa Valkeri elust juba väikesest peale. Loodusearmastuse pisiku sai ta kaasa lapsepõlvekodust – isalt, kes käis palju looduses –, ja kodus olnud loodusraamatutest. „Alguses vaatasin pilte, hiljem hakkasin ka lugema,” rääkis Valker. Lapsepõlve suved veetis Valker võimalikult palju vanaema juures Piirsalus. „Väga vastumeelselt tulin sealt alati ära,” meenutas ta. „Suure osa vabast ajast veetsingi looduses ja kui loodusesse minna ei saanud ja pidin linnas olema, lugesin palju loodusraamatuid.” Ajal, kui Valker hakkas kooli minema, ilmus 1984. aastal Eerik Kumari raamat „Lindude välimääraja”. Just tänu sellele raamatule jõudis poiss lindudeni. „Tol ajal olid teised määrajad kas liialt pealiskaudse

Krista Kumberg: trükivärv lõhnab peaaegu sama hästi kui kaneelisai

Haapsalu lasteraamatukogu bibliograafil ja raamatulugemise väsimatul propageerijal Krista Kumbergil on seljataga haruldane veebruar. Esmalt andis president talle Valgetähe V klassi teenetemärgi ja sel nädalal pälvis ta Andres Ammase fondi stipendiumi. Andrese auhinda saada on teine tunne, kui presidendi auraha puhul, sest see on nagu oma pere kiitus, leiab Kumberg. President alustas oma Eesti vabariigi aastapäeva kõnet Valdur Mikita luuletusega „Loomad”. Huvitav, mida ta sellega mõelda võis? Kuulasin presidendi kõnet küll, aga päris algust mitte, muidu ütleks midagi tarka. Aga mulle meeldis, et tema kõnes tuli kirjandust mitmel korral ette. Tulid ka Andres ja Pearu, mis nüüd on palju vastukaja tekitanud, kas nii või naa. Vahet pole, aga selge on, et meie president loeb raamatuid.