Hiidlased tahavad vabariigi aastapäeval Reigi pastoraadi juures hümni laulmisega algatada uue kombe. Põhjust selliseks uhkeks ühislaulmiseks on hiidlastel küll ja rohkemgi.
“Eestikeelsete sõnadega Eesti hümn kõlas esmakordselt Hiiumaal ja selle üle tasub olla uhke,” ütles Eesti hümni sünnikoha äramärkimise mõtte autor, ettevõtja Peep Lillemägi. Kui Eesti lipu sünnipäevana tähistatakse lipu pühitsemist Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi algatusel 1884. aastal, siis Eesti Hümni sünnipaik Reigi Pastoraat väärib sarnast äramärkimist.
Täna päikeselisel pärastlõunal sammus lippude lehvides Kõrgessaare alevikust tuult trotsiv seltskond Reeigi pastoraadi juurde, et seal üheskoos Eesti hümni laulda. Lisaloona esitati üheskoos ka lipulaul.
Riigikantselei koduleht annab teada, et patriootlik laul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Esimese üldlaulupeoga tähistati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva. “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet.
Laulu sõnad kirjutas ärkamisaja üks juhte Johann Voldemar Jannsen. Talle oli kirjutamisel eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul “Hioma – ehk issamaa laul”.
Millal sündis Eesti hümn? See võis olla ainult 1869. aasta esimesel veerandil ehk paar kuud pärast Rinne lauluraamatu ilmumist. Saadeti ju peolaulud lauljaile kätte umbes märtsi lõpul või aprilli algul. Hümni eelkäija, Rinne “Hioma- ehk issamaa-laul”, on loodud ilmselt juba aastatel 1865–1867.
Hiiumaa ajaloolane Urmas Selirand kinnitas sotsiaalmeedias, et 1867. aastal Hiiumaa esimesel laulupeol Leigri Murro körtsi öuel lauldi seda laulu Hiiumaa hümnina ja Rinne sönadega. 1869 Tartus aga Jannseni sönadega.
Eesti iseseisvumise järel sai Jannseni sõnadega meloodiast Eesti hümn. Eesti ja Soome ning ka Liivi hümni viis on sama ja nii on Reigi pastoraat Eesti hümni sõnade sünnikohana eriti sümboolne, sest selle koha on “suureks kirjutanud” Soome-Eesti ühiskirjanik Aino Kallas.
Vt ka: “Kas papa Jannsen varastas Eesti hümni sõnad Hiiumaa pastorilt?”
