Viimased kohalike omavalitsuste valimised muutsid Eesti haldusjaotust tuntavalt. Nüüd on riigihalduse minister Jaak Aab tulnud välja järgmise algatusega: maakondades, kus on mitu omavalitsust, võiks tulla veel üks ühinemine ja uued omavalitsused võiksid olla maakonnasuurused.
Uue liitumise vajadust põhjendab riigihalduse minister sellega, et juba viimane ühinemine muutis omavalitsused tugevamaks. Tema sõnul on omavalitsuste tulubaas kasvanud keskmiselt 30 protsenti ja sellist tõusu pole kunagi varem olnud. On küsitav, kas see kõik on seotud ainult ühinemisega – võibolla mängib tulubaasi tõusul rolli ka inimeste sissetulekute kasv.
Eelmisel ühinemisel kirjutati liitumislepingusse kõigi osapoolte investeeringusoovid sisse ja seejuures jälgiti, et iga endine vald mingi suurema investeeringu saaks. 2021. aastal kaotavad liitumislepingud kehtivuse ja laiaks on löödud ka liitumisega saadud preemiaraha. Kas ka edaspidi suudetakse suurvaldu arendada nii, et ääresmaastumist ei tekiks, sõltub vallajuhtide oskusest õiglaselt valitseda. Valikuid on õigupoolest mitu: kas igal aastal võtta ette üks piirkond või, nagu ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, „määrida või ühtlaselt laiali ja kõik oleks näljas”.
Võibolla siis leitaksegi, et mõistlik oleks uuesti ühineda, sest nii nagu 2017. aastal, plaanib riik omavalitsusi meelitada uuele liitumisele rahaga – kui liituvad kõik maakonnas olevad vallad, maksab valitsus preemiat, kui aga kasvõi üks neist liitumisest kõrvale jääb, tuleb preemiast suu puhtaks pühkida.
Kui vallad oleksidki ülejärgmisteks valimisteks uueks liitumiseks küpsed ja sellele järgneva nelja aasta jooksul preemiaraha ära kasutavad, mis siis edasi saab? Kas lõpuks tekib Eestis kaks omavalitsust: Tallinn ja ülejäänud Eesti?
loogika on imelik- kui kõigil on võid, siis miks nad peaksid näljas olema. Saan aru, et ta mõtleb, et algatuseks tuleks üte nurka nuumata paksuks, nagu hetkel Taebla ja Linnamäe, et siis kõige väiksema ja kaugema kandi juurde jõuaks alles 30 aasta pärast, aga selge, et sinna ei jõutagi. Vald peaks olema maakonna suurune, siis oleks vastutus suurem, võimalusi rohkem ja rahval avaram valik juhtide suhtes, muidu kisub asi kõvasti kiiva, nagu hetkel L- Nigula vallas. Milleks on vaja nii mikroskoopilises maakonnas , nagu Läänemaa pidada kolme kõrgepalgalist vallavanemat, volikogu esimeest, personali- see on puhas rahva raha raiskamine.