Teine pensionisammas muutub vabatahtlikuks

Riigikogu võttis vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 56 saadikut, vastu oli 45 saadikut.

Rahandusminister Martin Helme andis selgitusi eelnõu menetlemise kohta. Ta märkis, et valitsus otsustas oma 24. jaanuari istungil siduda eelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega ning vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele eelnõu kolmandat lugemist sellisel juhul ei toimu. Selle otsusega lõppesid juhtivkomisjoniks olnud rahanduskomisjoni kohustused ning eelnõu ette valmistamise teiseks lugemiseks võttis üle valitsus, kes kiitis seejärel heaks uue, muudatustega eelnõu teksti. Läbi vaadati ka eelnõule riigikogu menetluse käigus esitatud muudatusettepanekud. Helme tõi esile rahanduskomisjoni ettepanekul tehtud mitmed muudatusettepanekud, mis tehti huvigruppidega konsulteerimise järel.

Seletuskirjas märgitakse, et nii algne riigikogule esitatud eelnõu kui ka valitsuse muudetud seaduse uus terviktekst lähtuvad üldisest eesmärgist anda inimestele suurem valikuvabadus. Eelkõige seisneb see vabaduses otsustada, kas koguda raha teises sambas või mitte. Samuti saavad inimesed täiendavaid võimalusi oma pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel nii enne kui ka pärast pensioniiga.

„Kuigi selle reformi puhul on avaldatud ka kahtlust, et kõik selle komponendid ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, siis mina ei ole sellega nõus. Oleme selle poole aasta jooksul reformiga töötades pakkunud välja tasakaalustatud lahenduse, mis muudab tänase jäiga süsteemi inimeste jaoks oluliselt paindlikumaks, kuid samas säilitab sotsiaalseid eesmärke silmas pidades vajalikud piirangud. Need piirangud on minu hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud ning seda ka põhiseaduse silmis,“ ütles Helme.

Seaduses määratakse kindlaks muudatuste jõustumise ja rakendumise kuupäevad, raha väljavõtmise ning maksete tegemise või maksete tegemisest vabastamise avalduste tsükkel, pensioni kogumise ajal raha väljamaksmise reeglid, pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära tõstmine, teise samba väljamaksete maksuvaba tulu arvestusest väljajätmine, täpsustatakse pensioni investeerimiskontot puudutavat regulatsiooni ja pensioni investeerimiskontoga seotud avalduste esitamise korda.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuid reform rakendub valdavas osas 2021. aasta 1. jaanuaril. Makse tasumise või tasumisest vabastamise avaldusi ja raha väljavõtmise avaldusi saab esitama hakata 2021. aasta 1. jaanuarist.

Rahandusminister vastas mitme tunni jooksul riigikogu liikmete esitatud küsimustele, milles sooviti selgitusi, hinnangut ja mõjuanalüüsi kavandatud muudatuste kohta.Läbirääkimistel võtsid sõna 46 riigikogu liiget, kes esitasid oma argumendid ja seisukohad kohustusliku kogumispensioni reformi kohta.

Kaja Kallas (R) märkis, et tegu on selle Riigikogu koosseisu kõige halvema seadusega, millega lõhutakse meie pensionisüsteem. Ta ütles, et tänase otsuse maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. Siim Pohlak (EKRE) toonitas, et pensionireform on vajalik, et inimesed saaksid ise otsustada oma kasutamise raha üle. Aivar Koka (I) sõnul on tähtis, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha investeerida. Samal ajal on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Tema hinnangul on etteheited ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatud. Indrek Saar (SDE) märkis, et see on lohutus lühinägelikele, kelle arvates oskavad just nemad kõige paremini oma raha investeerida ja teha tarku otsuseid. Ta viitas ekspertide hinnangutele, milles on hoiatatud pensionisüsteemi lõhkumise eest. Samuti soovitas mõelda nende inimeste peale, kes võtavad raha välja ja kaotavad suurte lubaduste valguses oma säästud mõtlematult tehtud investeerimisotsuste pärast. Ta kutsus üle mitte toetama selle seaduse vastuvõtmist. Jaanus Karilaid (K) viitas pensionifondide senisele madalale reaaltootlusele. Tema sõnul on Keskerakond olnud juba varem vastu praegusele kogumispensioni süsteemile, millega on tehtud rikkalik kingitus pankadele. Seepärast toetab ta kogumispensionireformi, mis tehti koos koalitsioonipartneritega.