Inimlik uudishimu ärgitab meid uurima lähemalt asju, mida esitletakse salapärasena, ning lugema ja vaatama kutsuvad paljusid esmalt uudised, mis kajastavad ohtusid, õnnetusi või traagilisi sündmusi. Siiski tahame, et meid endid, meie lähedasi, kodukanti, maad ja rahvast puudutavad sõnumid oleksid eelkõige rõõmsa, kinnitava, rahustava ja positiivse sisuga.
Prohvet Jesaja kirjutab just selliste sõnumite toojast: „Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: „Sinu Jumal on kuningas!““ (Js 52)
Just inglite kui üleloomulike sõnumitoojate hea sõnum Taaveti linnas sündinud Päästjast ajas esimesel jõuluööl Petlemma karjaseid uudishimulikult liikvele. Nad julgustasid üksteist minekule: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!“ (Lk 2:15)
Kui inglite sõnum oleks sisaldanud teadet karmikäelise kohtumõistja sünnist, sundinuks see karjased hoopis hirmust põgenema. Nende kaasaeg tundis ju keisreid ja kuningaid, kes teostasid oma võimu vägivalla ja hirmuvalitsuse kaudu. Inglite julgustavas sõnumis oli viide hoopis teistsugusele valitsejale: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk 2:10–11)
Üleüldist vaimset keskkonda, meid ja inimesi meie ümber mõjutab see, millise sisuga, millistest allikatest ja missuguse alatooniga on meieni jõudvad uudised ja teated. Paraku on isegi õige asja eest kõnelejad oma sõnumi kohalejõudmiseks üha enam hakanud kasutama vihast ja kärkivat-noomivat kõnepruuki. Sellised sõnumitoojad hirmutavad inimesi eemale.
Esimese jõuluöö inglite eeskujul saavad kõik ristiinimesed olla sõnumitoojad, kelle sammud on armsad ja sõnumid rõõmsad. Meie ülesanne Kristuse järgijatena on jagada ja kuulutada kogu maailmale rahu ja armastust inglitelt laenatud sõnadega: „Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“
Meie kuulutus Jeesuse sündimisest kui Jumala armastuseavaldusest inimestele ei saa väljenduda ähvardavalt või isegi ainult neutraalselt edastatud uudisena. Peame vastama Jumalale omalt poolt usu ja ustavusega ning sellel usul põhinevate armastustegudega. Iga väike märkamine, sõbralik naeratus ja heasoovlik tähelepanuavaldus muudab paremaks meid endid ning mõjutab keskkonda meie ümber. Kui palju enam suudaksime Jumala toel korda saata veel siis, kui parandame meelt ja keskendume kogu olemusega Kristuse armastusekäsu täitmisele!
Saagu sõnum Kristuse sünniimest kõigi inimeste elu muutvaks õnnistuseks, mis saadab meid ka algaval Issanda aastal 2020!
