Advokaadibüroo: solvad – maksa!

Lääne Elu

info@le.ee

Üks enim solvatuist on. sotsiaalmeedias president Kersti Kaljulaid. Fptp: ekraanitõmmis Facebookist

Üks enim solvatuist on. sotsiaalmeedias president Kersti Kaljulaid. Foto: ekraanitõmmis Facebookist

Viimasel ajal on Eestis hakanud massiliselt liikuma nõudekirju internetis avaldatud solvavate või ebakorrektseid fakte sisaldavate kommentaaride eest.

Veebi paisatud kommentaar võib kirjutajale tuua kopsaka nõudekirja, mille tavaliselt esitab end solvatuna tundva isiku advokaat. Nõutavad rahasummad ulatuvad tuhandetesse eurodesse.

Advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Urmas Kiige sõnul on tegemist Eestis üha hoogustuva suundumusega. “Sajad inimesed on viimastel kuudel saanud nõudekirju internetis avaldatud kommentaaride eest, mis väidetavalt sisaldasid laimu, solvanguid või ebakorrektseid fakte. Paljudel juhtudel on raha nõutud ka üsna neutraalsete väljaütlemiste eest,” märkis Kiik.

Nõudekirjadega küsitakse 3000 eurot kahjutasu, millele lisandub 500 eurot esindaja kulude hüvitamiseks. Kirjale reageerimata jätmise korral lubatakse minna kohtusse ning hoiatatakse, et üksikasjad võivad jõuda ka meediasse.

Raha küsimist põhjendatakse nõudekirjas mittevaralise kahjuga, kuna ebaõigete faktiväidete või solvangutega on kommenteeritavale tekitatud ebamugavustunne või piinlikkus.

Hedman Partnersi vandeadvokaadi sõnul tasub internetis kommenteerimisel igal juhul meeles pidada, et sõna maksab, samuti solvavad sõnad ja valed faktid. 2017. aastal oli väljamõistetud hüvitiste keskmiseks suuruseks 2700 eurot. “Eesti kohtupraktika kohaselt on ebakohased hinnangud, mille vulgaarne, mõnitav ja alandav tähendus on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav. Solvavate kommentaaride eest on Eestis välja mõistetud hüvitist suuruses alates 100 eurost kuni 10 000 euroni,” selgitas Kiik.

Suuremaid hüvitisi on nõudnud enamasti suure avaliku huviga isikud, kelle õigused võivad valeinformatsiooni avaldamise eest olla rohkem kahjustatud. Kohtud on samuti leidnud, et majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma.

Näiteid Eesti kohtupraktikast

  • Perekooli foorumis avaldasid kasutajad kommentaare, mis sisaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid ja solvanguid. Kohus mõistis hageja kasuks välja 3840 eurot.
  • Kommentaari eest „Sadist, jorsid, palun süüdlased leida ja kastreerida, no on pederast“ mõisteti välja mittevaraline kahju 1500 eurot.
  • Kommentaaride eest „Ketikoer“, „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni transpordidirektori XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“ mõisteti kirjutajalt välja 200 eurot.
  • Kostja on saatnud hagejale hulgaliselt halvustava sisuga kirju, nimetades viimast lolliks ja idioodiks. Solvangute eest mõistis kohus välja 200 eurot.
  • Kommentaaride eest „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ ning „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli” mõisteti kirjutajalt välja 2000 eurot.
  • Piltide üleslaadimine tööandja poolt loodud failide üleslaadimiskeskkonda ei anna õigust eraelu kajastavaid fotosid kolmandatele isikutele laiali saata. Sellise teo eest mõisteti fotode levitajalt välja 1000 eurot.
  • Poliitiku süüdistamine korruptsioonis. Esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kostja poolt avaldatud väidete vastavus tegelikkusele ning kohus mõistis välja 10 000 eurot.

Mida teha, kui oled saanud nõudekirja?

  • Esitatud nõudekiri ei kohusta nõutud summat tasuma. Keeldumise korral võib aga vaidlus minna kohtusse, kui nõudekirja esitaja on oma õiguses piisavalt kindel. Arvestama peab sellega, et kohtuvaidlus põhjustab tavaliselt suuri lisakulutusi ja lõpuks hüvitab need kaotanud pool.
  • Kas oled teo toime pannud? Kas hageja on valinud õige isiku? Eestis on näiteid, kus vastutust on proovitud suunata isikule, kes ei ole kommentaari kirjutanud. Kohtud on sellistel juhtumitel mõistnud vale isiku menetluskulud välja hagejalt.
  • Kas on võimalik tõendada, kes on teo toime pannud? Tsiviilõiguslikult saab vastutada isik, kes on kommentaari kirjutanud ja avaldanud, mitte isik, kes on internetiühenduse omanik. Eestis on näiteid, kus nõuded on esitatud asutustele, mille internetivõrgust (IP aadressi järgi) on kommentaar tehtud.
  • Kas kommentaar sisaldab ebaõigeid faktiväiteid? Tuleb hinnata, mis on faktiväide ja kas seda on võimalik tõendada.
  • Kas tegemist on ebakohase väärtushinnangu ehk solvamisega? Oluline on kommentaari tähendus tavakeeles ja kuidas seda mõistab keskmine mõistlik inimene.
  • Kui tegemist on ebaõige faktiväite või solvamisega, siis proovi heastada olukord, näiteks võta maha kommentaar, palu avalikult vabandust. Kohus hindab seda kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramisel.
  • Hinda, mis oleks kahju hüvitise suurus, mida kohus välja mõistaks. Kui oled esitanud solvavaid kommentaare, siis proovi sõlmida kompromiss, mille kohaselt tasud osa nõudest ning esitad vabanduse.
  • Kui leiad, et nõue ei ole õiglane, siis valmistu kohtuvaidluseks. Kogu tõendeid nt: kommenteeritud artikkel ja kommentaarid, faktiväidete tõendid, milline on väärtushinnangute tähendus tavakeeles jne.
Kommentaatorite tavapärane kõnepruuk. Foto: ekraanitõmmis Facebookist
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi kohustuslik
4 aastat tagasi

Meite küla mees esineb ka julgelt 🙂

Ats
4 aastat tagasi

Suu lukku, sõna on vaba ainult valitutele!