See on vana vaidlus – vaidlus selle üle, milliseid teenuseid peaks üks valla- või linnavalitsus ise osutama ja milliseid võiks erasektorilt sisse osta. Kindlasti arvab keegi, et lasteaiad või koolid või hooldekodud võiksid olla kõik erakätes, omavalitsuse osa oleks vaid kuulutada välja konkurss, sõlmida leping ja kontrollida lepingu täitmist. Lõpuks on ju kõik üks suur turg, kus teenused ja kaubad liiguvad. Praktiliselt aga ei ole asjad nii lihtsad.
Kõik teenused ei ole sobilikud erastamiseks. Nii näiteks on osa teenuste tarbijat väga keeruline kindlaks teha. Tänavavalgustust tarbivad kõik, kes lambi alla satuvad, hoolimata nende tahtest või elukohast. Osa teenuseid lihtsalt ei ole kasumlikud ja erasektor ei ole nende osutamisest huvitatud. Ja siis on ka teenused, mis on sotsiaalselt tundlikud, mille tarbimine on vältimatu või asendamatu, kus kasumi teenimine on keeruline või või ei tundu moraalselt õigustatud. Sellised kipuvad olema paljud sotsiaalteenused.
Viimasel ajal on olnud jutuks Lääne-Nigula valla hooldekodude (või siis hooldekodude majandamise) müümine erakätesse. Huvilisi erasektorist leiaks. Mitme eraomaniku hallatavad hooldekodud pakuksid üksteisele konkurentsi, hind, teenuse kvaliteet ja kättesaadavus kujuneksid turutingimustes. Ainult et siin jääks mitu olulist asja tähelepanuta.
Kõigepealt on ühel vallal või linnal seadusest tulenevalt „…õigus ja kohustus iseseisvalt korraldada kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest”. Hooldekodu on väga kallis teenus, mille kasutamine on tihti möödapääsmatu. Teenuse tarbija on eakas inimene ja tema perekond, see on pikaajaline rahaline väljaminek nii inimesele endale kui ka tema lastele. Ma ei arva, et hooldekodusid ei tohiks üldse erastada. Paljud eraomandis olevad hooldekodud toimivad suurepäraselt. Uuel aastal hakkab kehtima tegevuslubade süsteem ja sellega ühtlustatakse kvaliteedinõuded nii era- kui ka munitsipaalhooldekodudele. Kuid ma arvan, et omavalitsusel peab olema ka endal võimalus kontrollida teenuse hinda ja kvaliteeti ja seda mitte lähtudes omaniku lootusest kasumile, vaid lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadusest ja huvist.
Ühel suuremal vallal, nagu Lääne-Nigula seda on, peaks olema ka vähemalt üks oma hooldekodu, mille abil pakkuda teenust neile, kelle jaoks erahooldekodu millegipärast sobilik ei ole. Ettevõtja ja endine poliiik Martin Kukk ütles Lääne Elule, et „kui vald jätaks ühe endale ja annaks teise meile, siis sellist vallasisest konkurentsi me ei tahaks”. Valla poolt vaadatuna oleks jällegi vähemalt ühe hooldekodu puhul mõistlik hoida teenuse hind kasumikomponendist vaba. Juhul, kui tegevusest ka mingit rahalist kasu tekib, siis tuleb see suunata sinnasamasse hooldekodusse tagasi. Teadaolevalt on hooldekodudes palgad pigem väikesed, majandamiseks ja investeerimiseks on alati raha napilt. Munitsipaalhooldekodu kohad peaksid olema saadaval eelistatuna oma valla elanikele ja alles seejärel inimestele mujalt. Risti hooldekodu näitel saame öelda, et sammhaaval on võimalik ka väiksemat hooldekodu arendada.
Sotsiaalteenuste puhul ei pruugi mõiste „vaba turg” alati kõige õigem olla. Seal, kus on ühe jaoks turg, võib teise jaoks olla häda ja õnnetus. Kõik ei ole müügiks.
Eluase, toit ja riided ka inimese põhivajadus. Mõnedele raskemini kättesaadav. Võtame rohkem makse ja hakkame ka neid tooteid pakkuma avaliku sektori kaudu odavamalt, ilma kasumi komponendita.
Lihula sobis müügiks hästi
Kõige tähtsam teenus mida vallad vallarahvale pakkuda suudavad on poliitprostitustsiooni teenus. See tähendab et iga paari aasta tahant saab prostitustsiooniteenuse pakkujad valimiste kaudu välja vahetada. Aga ega see bordelli kinni ei pane ja prostitustsiooni olematusk ei muuda.
kahjuks on seda aega vaid paar nädalet ennem valimisi kus seda poliitprostitustsiooni teenust suudetakse rahvale pakkuda, peale seda on puhas ametnike omavaheline pornograafia :))
Aga vallarahvas on ju rahul, egas muidu tagasi ei valitaks!
Õige. Kõike ei saa turule panna, kuigi samas on konkurents alati teenust parandav . Tuleks leida kompromisslahendused.
Oru “Kultuuriloss” ongi kompromisslahendus 100 % valla maksumaksjate raha eest, mitte sotsiaalse turvalisuse loomine hooldekodu näol vallas nagu Räägu teema. Müüme oma vanaema ja -isa maha? Kõik me jääme vanaks ja kellel on lapsed ja toetavad, need tulevad toime. Kuidas need kelle loodus pole järeltulijaid andnud või need, kes pole osanud oma lapsi kasvatada oma vanemate eest hoolivaks, kuidas nemad toime tulevad?