Haapsalu kutsehariduskeskuses käib viies üle-eestiline hooldustöötajate kutsevõistlus, kus võistlejad peavad meelitama dementsusega haige hommikust sööma.
Hooldajad ei tegele päriselt dementsust põdeva inimisega, vaid tavaline inimene mängib haiget. Ülesande kohaselt viibib juba mitmendat aastat hooldekodus 78aastane Leida, kes on vaikne ja endassetõmbunud. Suurema osa ajast istub, räägib omaette ja tema kõne on ebaselge. Ta otsib kedagi ja ei tunne ära tuttavaid kohti. Võistleja ülesanne on kutsuda Leida sööma ja teda juhendada söömisel.
Näitlejad mängisid dementsusega inimest erinevalt – üks seletas pikalt, et tema enne ei söö kui isa on kohale jõudnud ja koer ülesotsitud. Teine aga seda, et tema peab oma lapsega tegelema ja hoidis süles nukku, kolmas hakkas söömise asemel hoopis lusikaga juukseid kammima. Mõni näitleja mängis Leidat jutukamalt, teine oli jällegi vaikne. Võistluse peakohtunik ja MTÜ Elu dementsusega juhatuse liige Liis Niilo ütles, et see kui jutukas on dementsusega patsient, on individuaalne, sest dementsusega hakkab kõnevõime langema. Sõltuvalt kaasuvatest haigustest toimub see mõnel kiiremini, mõnel aeglasemalt.
Samuti ei tohi Niilo sõnul haigetele öelda, et mis ema sa ootad, sa oled 72aastane ja hooldekodus, vaid tema jutule kaasa rääkida. Nii lubasidki hooldustöötajad isale vastu minna kui on söödud või laps sööma kaasa võtta.
Olenemata jutukusest ei soostunud ükski Leidat kehastav näitleja kohe sööma minna. Niilo sõnul keelduvad dementsusega patsiendid söömisest mitte seepärast, et nad süüa ei tahaks, vaid neil on muud muremõtted peas, kuigi see, mille pärast muretsetakse, võis olla juba aastate eest. „Ta ei orienteeru enam ajas ja kohas,” ütles Niilo.
Samuti on Niilo sõnul raske, kui dementsusega patsiendil on valgel taldrikul valge puder, nagu võistlusel oli. „Ta ei pruugi seda putru taldrikul näha, talle tuleb rääkida, mis on söögiks ja teda toetada nii, et tal on tunne, et sööb ise,” ütles Niilo.
Samuti tuleb Niilo sõnul laskuda haigega samale tasemele – mitte seista ta kõrval, vaid istuda. Vaatamata patsiendi puiklemisele, said hoolealuse sööma kõik võistlejad.
Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Ingrid Danilovi sõnul on hooldustöö eriala tähtsus ja prestiiž järjest kasvav. „Tänane võistlus aitab kaasa selle eriala tähtsustamisele,” ütles Danilov.
Sotsiaalteenuste keskuse Iseseiseisev Elu juht Maire Koppel kinnitas sama. „Me teame, et nad alati ei kiida meid, aga nad on tänulikud,” ütles Koppel.
Kõiki võistlejaid hindas kaks žüriiliiget ning nende võistlus filmiti üles.
Arvo Tarmula fotod
