6

Kes lagastavad teeäärseid parklaid?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Keila-Haapsalu maantee Kuijõe-Seljaküla maantee 10 kilomeetri pikkune teelõik peab valmis olema septembris. Foto: Urmas Lauri
Foto: Urmas Lauri

Raido Randmaa

Maanteeameti teehoiudirektor

Statistikaameti andmetel toodab üks Eesti majapidamine aastas 376 kg olmejäätmeid. Võrreldes teiste Euroopa riikide oleme ühed väiksemad prügitootjad. Seda enam tekitab hämmeldust, et endiselt viivad meie seas olevad inimesed prügi nii meie põlise rikkuse ehk metsa alla kui ka teeäärsetesse parklatesse.

Selle aasta juunis vedasime 38 parklast ära 18,4 tonni prügi. Kui iga kuu vedada sama kogus, siis teeb see aastas kokku 220 tonni prügi.See on 585 majapidamise aastane prügi.

Oleme soovinud ning seisnud hea selle eest, et parklas puhata soovijad saaksid kasutada WCd ning prügi ära visata. Oleme parklatesse paigaldanud 1 m3suurused prügikastid, sest väiksemad täitusid väga kiiresti. Me tühjendame prügikaste kord nädalas, mis on tavapäranetühjendusgraafik ka väiksemate kortermajade puhul.

Kahjuks näeme, et peale tühjendamist on juba järgmisel ning halvemal juhul samal päeval prügikast juba poolenisti või isegi rohkem täitunud. Suurim probleem on selles, et lisaks sõidukis tekkinud prügile leiame sealt ka suurtes kilekottides prügi, erinevaid elektroonika seadmeid, vana mööblit, rehve ja mida kõike veel. Kuigi meie eesmärk on olnud läbi loodud võimaluste hoida parklad, teeääred ja metsaalused puhtana, siis paraku sellest ei hoolita. Arusaamatuks jääb, kuidas on tekkinud suhtumine, et üldkasutatav parkla on justkuiprügila.

Siinkohal ei saa näpuga näidata ainult kaugsõidujuhtidele, kes on kõige sagedasemad parklate külastajad. Kindlasti tuleb ka neil käitumist muuta, et ei käidaks end kergendamas metsa all kui on olemas WC-d ja prügi leiaks tee ikka prügikasti mitte põõsasse või kraavi. Ent nemad ei too sinna vana mööblit, telereid, autorehve, hunnikutes konserve, mänguasju, puuoksi jne. Neid tuuakse ikka kohalikest majapidamistest ja suvilatest.

Markantsemate näidetena võib välja tuua juhtumi, kus parkla prügikasti toodi oma ehituspraht. Kuna selle äravedu nõudis eritehnikat, siis on see taas lisakulu. Samuti on näha, millal inimesed oma kodudes suurkoristust teevad – nii oli üks konteiner triiki täis konservpurke ning kõik muud asjad pandud prügikonteinerite kõrvale. Täiendava prügiveo tellimine maksab aga ligi poole ühe kuu maksumusest.

Eestis on väga hästi korraldatud olmejäätmete äravedu ning jäätmejaamu asub üle Eesti. Seega ei saa olla kellegi vabanduseks väide, et tal ei ole kuhugi prügi panna. Pigem on see tingitud tahtmatusest ja hoolimatusest. Me siiski loodame endiselt, et inimeste käitumine ja hoiakud muutuvad. Avaliku parkla prügikast ei ole koht, kuhu tuua oma majapidamisest enam mittevajalikud asjad.

Maanteeamet soovib raha panustada paremate teede loomiseks, mitte prügi äraveoks. Praegu aga maksame sadu tuhandeid eurosid prügi äraveo eest, kuigi see raha võiks minna meie kõigi liiklemistingimuste parandamiseks.

Maanteeametil puuduvad võimalused või mõjutusvahendid inimeste käitumisharjumuste muutmiseks, et taolised olukorrad ei esineks või ei korduks. Seega, igaühe panus on siin oluline, et hoida puhtana Eestimaa. Kõik algab väikestest asjadest ja hoolimisest. Keegi meist ei soovi näha kellegi teise prügi oma õues või olla rannas, kus ümberringi prahihunnikud. Miks siis tekitame enda ümber ebameeldiva keskkonna ja loodame, et silme alt ära viidud prügi pole enam meie probleem?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Pmtselt jääb siis maanteeameti poolt teema ootama aega kui paradiis tuleb maa peale tagasi, st inimesed taganevad pattulngemisest ja akkavad jälle kõik õigetviisi elama. Ei ole näinud Läänemaal nende parklate juures wc putkasid, küll peale Ääsmäed kiirteel. Prügila on avatud nende juures pidevalt, ei ole seda segamas ka ühtegi konteinerit näinud. Veebikaamera vms on vist juba kordades odavam kui aastas paar korda nende juurest prügi kokku korjamine. See peaks distsiplineerima ja paigaldatud vahendeid sihtotstarbeliselt kasutama suunama. Kui midagi teha, siis võib ka paraneda kultuur, aga kui lihtsalt rahva õndsaksaamise peale lootma jääda…

Arvos
Arvos

Arusaamatu hädaldamine. Sada korda parem kui metsa alla viiakse! Igasuguste tölpasringide, saarekeste ja muude ajuvabaduste jaoks aga pappi jätkub? Samuti tõmbavad teie klounid mingeid pakse plastist triipe sõiduteele mis autot raputavad. Kus on mnt mõistus?

Ahto
Ahto

Rõhuasetus on vale,aga väga hea,et keegi teemat puudutab. Teeäärsed parklad ja puhkekohad,ei ole mingi kolmandajärguline pisiasi. Need on kõige esmased ja nähtavamad kohad välisturistile. Ma ütleks lausa,et need on samasugune visiitkaart nagu lennujaamad ja sadamad.
Neid peab juurde ehitama ja mõningaid olemasolevaid hästi korras hoidma.

Kristjan
Kristjan

Hm. Maanteeäärsetes parklates on prügikastid??
Hr. Randmaa vist ikka ei tea midagi parklatest

K.S
K.S

Vaata Karnau, ega see vast enne ei lõppe kui prügifirmad ka meie prügi meilt ostma hakkavad, no umbes samamoodi kui välismaalt… Mitte kõigile ei ole need prügila hinnad ju jõukohased…mingi diivani äraandmine võib 25 euri maksta ju…

2. kodanik
2. kodanik

Kui diivani prügilasse viimise põhjuseks on see, et osteti uus, siis peaks jaksama ikka selle 25 eurikut välja käia küll. Ja kui ei suuda maksta, siis lammuta ise laiali. Puidu põletad pliidi all ära ja saad supi soojaks. Diivanikattest võid endale vesti õmmelda ja vedrud viid vanaraua kokkuostu ja saad pappi. Nii lihtne see elu ongi. 🙂

wpDiscuz