Kuula artiklit, 2 minutit ja 31 sekundit
0:00 / 2:31
Keskkonnaameti hinnangul ei tekitanud riigimetsa majandamise keskus (RMK) mullu sügisel Silma looduskaitsealal metsa välja vedades loodusele pöördumatut kahju.
Keskkonnainspektsioon alustas mullu detsembris Noarootsis Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis puiskarjamaa ja rannaniidu taastamiseks tehtud raietööde üle väärteomenetlust, sest RMK tehtud tööde käigus tekkisid karjamaale rööpad ja pinnas sai kahjustada.
Mida kodanik seal saab teha, peale kaebamise ja avalduste koostamise? See on narr, kuidas meie riigis ametnikul jääb õigust ülegi. Kui me elaksime mõnel teisel ajal, siis oleks selliste rikkumistega lihtsalt ja loogiliselt tegeldud ja kohe kõik korda aetud. Metsavahtide ajastul sellist jama ei näinud keegi mitte kusagil. Mullakamar on püha paik, mida peaksid kõik ühtviisi austama, tänu mullale on meil taimestik ja kõik muu.
Keskkonnaametnikud kardavad, et seoses rmk ametnike koondamisega võib mõni kärme endine RMK ametnik hakata tutvuse poolest MTA s tööle ja siis on nende lips läbi. Aga sellise seisukohaga ei tee ka neile(Keskkonnaametnikule 9 keegi liiga. Käsi peseb kätt!
Pöördumatut? Oot-oot, metsatöödeks on väga selged reeglid, mida antud juhtumi puhul rikuti. Nüüd on leiutatud uus kategooria- pöördumatu kahju.
no – on kahju, mida on vöimalik heastada/ parandada – kui see vöimalik pöle , ngit pöördumatu kahju, mida on Eesti loodusele tekitatud juba öökimaajavalt palju.
Tüüpiline vaatepilt. Minu teada on olemas kehtiv seadus kui pika aja jooksul on kohustus tekitatud rööpad tasandada. millist pöördumatut kahju keskkonnaamet silmas peab on mõistetamatu-no vaadake ise seda pilti-kas on kõik jok ja ok nagu meil kombeks. Elan juba aastakümneid ka sellises piirkonnas ,kus viimased paarkümmend aastat on selline vaatepilt tavaline ja ühtegi ametkonda see ei huvita.
Teremeist ei ole ju metsatöödega – tegemist on niidukoosluse taastamisega ja ilmselgelt tasandati need rööpad kohe, kui ilmastik selleks võimaluse andis.