7

Reinu-Einari talu Kullamaal alustas viljalõikust uue kombainiga

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kui kombainil saab põllu äärering tehtud, timmitakse masin vastavalt põllule täpsemalt välja. Foto: Urmas Lauri

Täna oli esimene päev, mil Reinu-Einari peremees Einar Pärnpuu kombaini põllule saatis. Jõgisoo põllul on talioder küps ning pisiavalt kuiv, et seda koristama saaks hakata, nentis Pärnpuu.

Viljalõikus algas selle võrra eriliselt, et põllule läks tuttuus kombain, mille juhti tuli uue riista tarvis koolitada ning ka masin vajas täpsemat timmimist.

Koolitajaid oli Reinu-Einari töökoja juures Üdrumal lausa kaks: kombaini Claas 670 Lexion ostis Pärnpuu Konekesko Eesti ASilt, Kanadas valmistatud heeder tuli aga Raplas tegustevalt Rodnas OÜlt. Koolitajatel Kerro Kõval ja Johannes Haasmal tuli ka kombain ning heeder omavahel klappima saada ning ka kombainer Kristjan Rooglaiule asi selgeks teha.

“See MacDoni heeder on hästi populaarne,” kiitis Haasma. Tema sõnul oli Pärnpuu teinud “peaaegu et hea ostu”. Kuuenda seeria Claasi jaoks oleks tema sõnul heeder võinud olla laiem. “See, D125, on 7,6 meetri laiune, aga sellele kombainile oleks 9,1 meetrine olnud nagu silmaauku. Töökiirused lähevad väga suureks, kui tahad kombaini täielikult koormata.”

Heedrispets Haasma ütles, et laiad heedrid sobivad igas suuruses põldudele. “See on vana müüt, et väikest põldu tuleb lõigata kitsa heedriga. Meil on 12meetrised heedrid, millega saab ka poole hektari suurist põldu lõigata,” lausu Haasma.

“Maamessil sain ühe vana mehe käest riielda,” meenutas Haasma. “Meil oli välja pandud 10,7 meetri laiune heeder. Ta lihtsalt tuli, sõimas mind selle pärast, et me nii laiasid heedreid ja suuri kombaine müüme. Et meie oleme võtnud sellega noortelt meestelt töökohad ära! Sama kombain asendab viite nõukaaegset kombaini Niva, seega hoiab kokku neli töökohta. Suured farmerid olid kõrval, koputasin neile õlale, et kuule, kuidas teil tööjõuga on? Pole kedagi võtta, kõik, kes on, neid hoiame kahe käega kinni, nenditi. Pole nii, et mehed seisavad ukse taga, et andke masin kätte. Ei taha keegi…”

Kombaini hingeelu tundev Kõva nentis, et Claas 670 Lexion on nagu uus masin ikka, arvuteid-asju täis. “Sellel kombainil on kaks arvutit, sõiduterminaal ja kombaini oma, juhib kombainis toimuvat,” selgitas Kõva.

Osadel uuematel kombainidel on arvutitele lisaks ka muud automaatikat. “Cemus Automatic tähendab, et see kombain suudab ennast ise puhastada. Vili läheb sisse, paned automaatika peale ja ta suudab ise terad eristada nii, et puhas tera tuleks punktisse. Kombainer ei pea enam ise sõelu kruttima, trumlivahet reguleerima. Masin timmib end ise välja.”

“Nagu näed, punkri ees on antenn, kombain püüab GPSi levi, masin ise roolib,” tutvustas Kõva. “Mees saab rahulikult tegeleda sellega, et mis punkrisse tuleb. Tema saab jälgida vilja kvaliteeti, puhtust, ei pea enam roolimisega järge hoidma vaid saab kombainil silma peal hoida.”

Kui peremees Pärnpuu oli otsuse teinud, millisest põllust lõikust alustatakse, läks kolonn teele. Ees kombain, sabas järelkäru heerdiga ning koolitajad oma autodel.

“Täna on esimene päev meil,” ütles Jõgisool põldu takseeriv Pärnpuu. “Võtnud on juba Valdek Lehe Selja talust, Kärneri-Jõe on ka kõrval võtnud,” ütles Pärnpuu. “Kõik oleme taliodras. See on meie jaoks teist aastat kasvatatav, eelmisel aastal oli ainult 12 hektarit, sel aastal on 150 hektarit. Talioder on uus trend, mis on meile toodud Saksamaalt.”

Pärnpuu oli uhke selle üle, et just tema on Läänemaal esimesi põllumehi, kes on ostnud kombainile ette uut tüüp heedri. “Võtab madalamalt, paremini, kardab vähem kivi,” nentis Pärnpuu. “Eelmisel aastal katsetasime, tavaheedriga võrreldes sai uuega oapõllust 300-400 kilo hektarilt juurde. See võtab nii palju madalamalt.”

Nüüdisaegsed põllutöömasinad on kallid. “See heedrireo maksab ise koos käruga üle 80 tuhande. Kombain 380 tuhat oli ilma käibeta kõik kokku,” nentis Pärnpuu.

Reinu-Einaril on kasutada 1700 hektarit maad. “1400 on koristada,” loetles Pärnpuu. “Meil on kõike maas. Hernest ei ole sel aastal, jäi 2017. aastal märjaga maha ja ma pole tahtnud enam panna. Talioder, talinisu, talirukis, taliraps. On ka tavaline oder ehk suviodert, suvinisu ja suviraps.”

Suvirapsi kasvatamsest kavatseb Pärnpuu loobuda. “Suviorapsi kipub putukas ära närima, teda on väga tülikas on kasvatada,” lausus Prnpuu.

Reinu-Einaril on kaks kombaini. “Kaks meest, poiss on kolmas, asendab vahest kui vaja,” ütlres Pärnpuu.

Uuel kombainil töötab Kristjan Rooglaid, kes töötas varem Reinu-Einari autoteeninduses. Teisel, suuremal, seitsmenda seeria Claasil töötab Madis Jõgisalu. “Tema on põhikombainer olnud kogu aeg,” tutvutstas Pärnpuu.

“Reegel on selline, et üks aasta hea, üks keskmine ja üks aasta persses,” nentis Pärnpuu naerdes. “Niisugune rusikareegel, noh. Elu on näidanud.”

Pärnpuu läks oma töömeestele lõunasööki viima ning masinamehed kombaini töökorda seadma.

“Praegu lähevad kõik, kellel on taliotra või talirapsi, põldu,” teadis Kerro Kõva rääkida. “Kellel talivilja pole, lähevad lähema paari nädala jooksul.”

“Kui ääretiiru lahti lõikab, siis hakkame automaatrooli proovima, katsetama,” ütles Kõva esimest ringi tegevat kombaini jälgides. “Iga asi vajab natuke seadistamist algul.”

“Kui sul on uus masin, siis valid arvuti menüüst koristatava kultuuri ja masin reguleerib ennast selle järgi ära,” kirjeldas Kõva. “See on ligilähedane reguleerimine, sest iga põld on erinev. Hiljem tuleb pisireguleerimine käsitsi teha. Ääretiiru pealt selliseid reguleeringudi ei tehta, vaja on ühtlasemat vilja.”

Kõva hindas silma järgi, et põllu saagikus oli umbes viis tonni hektarilt. “Sellise saagikusega on selle kombaini keskmine tootlikkus 6-7 hektarit tunnis,” arvutas Kõva.

Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Kui see progresseeruv suurpõllundus lahti läks räägiti jah, et aitab tööjõudu kokku hoida. Algul aitas kah. Aga nagu tippsportlasi ei teki seal kus pole piisavat portsu harrastajaid, ei saa ka maisnamehi võtta olema kui pole peretalusid kus sirguksid töökad ja masinahuvilised poisid.

nonii
nonii

Suurel poisil suured mänguasjad

Sass S
Sass S

Hea et keegi kasvatab , pärast on mida jahvatada . Jõudu tööle !

Sass
Sass

Küll nüüd jahvatab 🙂

Aadu
Aadu

Palju kombainerile ka palka makstakse. Põllumeestel on lahe elu, kui peremehel on aega supivedamisega tegeleda. Euroopa liit ja ka EV taob arutult raha põllumajandusse, mille osa Eesti SKP-s on olematu. Põhiline häda on selles, et põllumehed reostavad oma üle väetamisega mõõdutundetult loodust, vähesed, kes on patuta. Mesilased ja linnud surevad massiliselt, aga mesinike hääl on seni hüüdja hääl kõrbes, põllumeeste hädakisa aga käib taevani.

Maz
Maz

No nii rumalat juttu pole ka mõtet ajada .

ats
ats

no riigikontroll ju näitas et 80% kaevudest on pestitsiidi jäägid sees. tagajärjed kajastuvad rahvatervses. Maaülikool aga vorbib agronoome kellel puudub igasugune ettevalmistus maheda kasvatamiseks. Nõustamis süsteem ei kompenseeri seda lünka samuti. Mahe oleks see millega üldse mingisugunegi ekspordiväljavaade olemas oleks

wpDiscuz