Esmaspäeval kell 9 algas vähipüügilubade taotlemine internetist ja keskkonnaameti kontoritest ning Saaremaal said load veebist otsa kümne ja kontorist kõigest paari minutiga, kirjutab Saarte Hääl.
Vähipüügilubade limiit on 1200 ööpäeva, mis on püügivahendite ja kuus olevate ööpäevade korrutis. Arvestades, et enamik püüdjaid soovib kasutada viit püügivahendit, müüdi kokku umbes 240 kalastuskaarti.
Ka sel aastal anti Saare maakonnas kalastuskaart ühele isikule püügiks kuni viie vähipüügivahendiga üheks ööpäevaks. Olulisima muudatusena on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Ühel isikul on lubatud ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 sentimeetrit.
Saaremaa veekogudest on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahes.
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer nentis, et vähkide röövpüüki tuleb mõningaid kordi ette igal aastal. “Tavaliselt astutakse seadusest üle kas ilma loata või lubatust rohkemate vahenditega püüdmisel. Ilma loata püüdmisel on rahatrahv üldjuhul 400 eurot, kuid see võib kujuneda suuremaks, olenevalt, kas on püütud alamõõdulisi vähke või tekitatud mingisugust keskkonnakahju.”
Vähipüük on lubatud 1.-31. augustini. Keskkonnaamet soovitab püüda mõistlikult – tähtis on protsess, mitte saagi suurus.
