0

Saarte vähipüügiload müüdi minutitega, mandril on lube priipäralt saada

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Jõevähk. Foto: keskonnaministeerium

Jõevähk. Foto:
Väht. Foto: keskkonnaministeerium

Augustis algav vähipüügihooaeg sai avalöögi 3. juuli hommikul kell 9, mil algas vähipüügilubade taotlemine.

Nii nagu varasematel aastatel, said ka tänavu vaid mõne minuti jooksul otsa kõik püügiload Saare- ja Hiiumaal. Teistes maakondades on vähipüügilube priipäralt saada.

Saaremaal oli jagamisel 1044 ning Hiiumaal vaid 87 vähipüügiluba. Saaremaal anti ühele soovijale ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe ööpäeva jooksul. Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles Saarte Häälele, et suurema koguse lubade saamiseks on tavapärane praktika täita taotlusi kontoris või veebis perekonniti.

Läänemaal, nagu ka teistes mandri-Eesti maakondades on igaühes jagamisel 10 000 vähipüügiluba. Läänemaal on praeguse seisuga limiidust kasutatud 60 püügiluba, 15 on broneeritud. Seega saab Läänemaal osta veel 9935 kolmeeurost püügiluba.

„Nii see on, Läänemaal enam vähipüügipiiranguid ei ole,“ ütles keskkonnaameti Lääne regiooni vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla ja täpsustas, et Tartumaal ei tohi vähki püüda vaid Pangodi järves, mujal Tartumaal on aga nagu teistes maakondadeski jagamisel 10 000 vähipüügiluba.

Vähipüüdjate eelistused saartel ja Pärnumaa veekogude suhtes on viimaste aastate jooksul olnud üsna ühesugused. Hiiumaal on meelispüügikoht Luguse jõgi ja Pärnumaal Paadremaa jõgi. Kui eelnimetatud maakondades ongi vaid üks väga vähirikas veekogu, siis Saaremaal on neid rohkem kui vähil jalgu. Sealsed eelistatumad veekogud on Vesiku oja, Kuke, Tõre ja Oju peakraav, Kärla, Leisi, Lõve, Punapea ja Võlupe jõgi, teistest Saaremaa veekogudest eraldi müüdi lubasid püügiks Karujärvel.

Vähirikkamate veekogude arv Eestis küündib seitsmekümneni, aga vähiveekogusid kokku on üle kahesaja. Seega on ka mujal piisavalt võimalusi vähipüüki harrastada ning paljudes maakondades on jätkuvalt vabu püügivõimalusi.

Vähipüük kestab 1. augustist 31. augustini. Vähki võib püüda ainult kalastuskaardi alusel ja vähipüügivahendite ehk vähinata ja -mõrraga. Kalapüügiseaduse järgi ei ole lubatud kala ja jõevähi püük ilma püügivahendeid kasutamata. Seega on käega vähi püüdmine keelatud.

Püüda tohib vähemalt 11 sentimeetriseid vähke, kõik alamõõdulised vähid tuleb püügikohas tagasi vette lasta. Natad või mõrrad tuleb enne järgmist püüki korralikult päikese käes kuivatada, et hävitada haigustekitajad ja takistada seeläbi nende levitamist.

Lisainfo vähipüügist on leitav Keskkonnaameti kodulehel. Kahtlust tekitavatest tegevustest veekogude ääres tuleks teavitada Keskkonnainspektsiooni nende valvetelefonil 1313.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz