Tänaseks päevaks on Veeteede amet koos kohalike kogukondadega avanud huvilistele 12 tuletorni üle Eesti. Sellega seoses on amet koostanud interaktiivse kaardi, kus on kirjas kogu vajalik info Eesti avatud tuletornide kohta.
Kolmapäeval lisandus nende hulka Naissaare tuletorn, tegemist on 12. tuletorniga Eestis, mida saab huvi korral uudistama minna. Lisaks on veel avatud Kihnu, Ruhnu, Sõrve, Vormsi, Tahkuna, Ristna, Osmussaare, Kõpu, Pakri, Suurupi alumine ning ülemine tuletorn.
Veeteede ameti navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkineni sõnul on tuletornid aegumatud ohutu veeliikluse ja kultuuripärandi sümbolid, mis on inimesi paelunud erinevatel põhjustel aastasadu. „Seetõttu pole ka imestada, et kõik avatud tuletornid on nii eestlaste kui ka turistide seas äärmiselt populaarsed külastusobjektid, mida väisab aastas kokku ligi 100 000 inimest.”
Veeteede amet üksi tuletorne ei ava, vaid see toimub koostöös kohalike kogukondadega. „Tuletorni avamine on võimalik ainult juhul, kui Veeteede Ameti poole pöördub kohalik omavalitsus või selle poolt toetatud mittetulundusühing/sihtasutus. Tuletorni avamine huvilistele võimaldab toetada kohalikku kogukonda, elavdada regionaalset majandust ja turismi. Avaja on kohustatud esitama tuletorni avamise visiooni ja majandusliku plaani ning tegema eelnevalt vajalikud ohutusalased tööd, samuti korraldama piletimüügi, koristamise, kinnistu hooldamise jmt ning tasuma riigile kasutustasu ja panustama piletimüügi tuludest ka kinnistusse, sh tuletorni remonti ja korrashoidu,” kirjeldas Rütkinen tuletornide avamisele eelnevat protsessi. „Kuna kõikide avatud tuletornide peamine funktsioon on endiselt toimida navigatsioonimärgina, siis tuleb navigatsioonitulede seadmed eraldada külastajatest ning neid hooldab ja nende eest vastutab endiselt Veeteede amet.”
Vaata Eesti avatud tuletornide interaktiivset kaarti.
