Kuna maastikupõlegute arv on viimastel päevadel hüppeliseks kasvanud, kehtestab päästeamet laupäevast kogu Eesti territooriumil välja tuleohtliku aja.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest ka väike eksimus looduses lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.
„Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Samuti seavad maastikupõlengud ohtu madalas heinas elutsevad loomad, näiteks siilid ja pesitsemist alustanud linnud, kes tulekahjus hukka saada võivad,“ ütles Tagne Tähe.
Alates märtsi algusest on toimunud üle 130 metsa- ja maastikutulekahju ning tulekahjude arv maastikul on kiirelt kasvamas. Kui märtsis toimus metsas ja maastikul kokku 60 tulekahju, siis aprillis on ainuüksi mõne päevaga toimunud juba üle 55 tulekahju.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.
