Galerii: Kalle Laanet avas Haapsalus riigikogu rändnäituse

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kuula artiklit, 3 minutit ja 14 sekundit
0:00 / 3:14
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 28

Kalle Laanet saabus Haapsallu musta kaabuga, millist ta kandis enda sõnul juba siis, kui EKREt veel polnud. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu aseesimees Kalle Laanet avas täna Haapsalu linnavalitsuse ees rändnäituse “Riigikogu 100”.

Haapsalu on kolmas linn, kuhu näitus jõudis.
“Mul on väga hea meel seda näitust siin avada. Alustas see näitus Viljandist, oli vahepeal Pärnus ja nüüd siis Haapsalus,” ütles Laanet.
Näituse mõte on tema sõnul inimestele meelde tuletada, milline on Eesti vabariigi riigikogu ajalugu.

Laanet kiitis ka koha valikut – otse Haapsalu linnavalitsuse trepi ees.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles tunnistas näituse asukoha idee enda omaks.

“See on väga sümboolne – tuled linnavalitsusest välja ja lähed riigikokku. Või tuled riigikogust otse linnavalitsusse. See näitab, et Tallinn ja Eesti on ühtne. Ja loodetavasti ühtseks ka jääb,” ütles Sukles.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid.

Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused. Kulgedes mööda „Riigikogu tänavat“ saab läbida sadu sündmusi ja mõelda ühes minutis aastate jagu mõtteid.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

Näitus annab ülevaate eri koosseisude poliitiliste jõudude vahekorrast ning Eesti poliitikamaastikul tegutsenud ja praegu tegutsevatest erakondadest. Parlamendi kui seadusandliku võimu puhul on välja toodud vastuvõetud seadused, mille mõju on ühiskonnas olnud laiem ja kõnetavad suuremat hulka inimesi. Lisaväärtusena saab ülevaate laiemalt maailmas aset leidnud olulisematest sündmustest.

Väljapanek rändab mööda Eesti erinevaid linnu. „Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega.

23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Kuraator: Marge Allandi (Eesti Rahvusraamatukogu)
Loovjuht: Ionel Lehari (Identity)
Projektijuhid: Carolyn Lizbeth Einmann ja Kadri Armas (Identity)
Graafiline disainer: Maret Põldre (Identity)
Sisearhitektid: Janno Roos ja Andres Labi (Ruumilabor)
Konstruktor: Rasmus Kabun (Ruutu6)

Fotod: Arvo Tarmula

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments