Seoses Rootsi jõudmisega NATO eeskotta peab Eesti jõuliselt tegutsedes kaasama Rootsi uue aja kaitsetegevustesse, sest merealade kaitsel on meil naabritega, Soome ja Rootsiga ühised huvid, ühised eesmärgid, ühised võimalused. Ilma merekaitseta on Eesti riigikaitseline tulevikuvaade puudulik.
Euroopa ja eeskätt meie oma kodumaa kaitsmisel suure kurja Venemaa vastu on viimaste kuude kuum küsimus Rootsi NATO väravas, mõistagi lisaks Ukrainas toimuvale agressioonile ja terrorile, mida kahetsusväärselt harjumuspäraselt Ukraina sõjaks nimetatakse.
NATO Vilniuse tippkohtumise järel näikse asi olevat edasi liikunud, kuid tegelikult peame tõdema, et Rootsi on piltlikult öeldes ja parimal juhul ikkagi alles NATO eeskojas. Meie ülemerenaaber on kolme aastakümne vältel riigikaitse teemadel olnud üsna muutlik. Gotlandi riigikaitsealane hülgamine ja taasasustamine on selles vaates ühtviisi nii markantne näide kui ka eraldi uurimist väärt.
