Sille Simson käib aasta läbi iga päev meres ujumas

Ühest basseini otsast teise on 10-12 tõmmet. Arvo Tarmula

Haapsalus on mitukümmend aktiivset talisuplejat, kes käivad regulaarselt ujumas; teist sama palju on harvem käijaid. Silma paistab Sille Simson, kes on käinud maikuust peale iga päev vees ja teinud iga päev vähemalt sada tõmmet.

Iga päev saja tõmbe ujumisega alustas Simson mullu 20. mail, mil talisuplejad lõpetasid hooaja. Selleks ajaks oli veetemperatuur tõusnud 15 kraadini. Esialgu oli plaanis ujuda sada tõmmet sada päeva järjest.  Siis sai sada päeva täis ja Simson tekitas endale üha uusi tähtaegu: sünnipäevani, mis on 23. oktoobril; siis 20. novembrini, kui saab täis pool aastat; seejärel pikenes igapäevane ujumine jõuludeni. Edasi otsustas Simson, et ujub terve aasta. „Teised taliujujad sattusid sellest rohkem hasarti kui mina. Minu jaoks oli see juba igapäevane nagu hambapesu,” ütles Simson.

Sügisel raske

Simsoni meelitas ujuma Haapsalu talisuplejate eestvedaja Kertu Kaljuveer. „Olen kogu elu olnud soojalembene. Mõtlesin, et kui saun on, siis lähen,” meenutas Simson.

Nii sattuski ta talisuplejate hooaja avaüritusele, kus tehti ka sauna. „Siis mõtlesingi, et kui suvi läbi ujun, siis sügisel peaks üleminek olema lihtne,” ütles Simson.

Kõige raskem oli aga ujuma minna just sügisel peale kella keeramist, kui oli pime nii hommikul kui ka õhtul ja lained suured. „Ujuda tuleb lainega paralleelselt, siis ei löö vett näkku,” ütles ta.

Simson tunnistas, et on olnud ka päevi, mil ta ei ole tahtnud ujuma minna. Juba vees olles on ta aga olnud õnnelik, et ei jätnud ujumiskorda vahele. „Vesi on alati plussis ja vees ei ole ka tuult. Ainuke, mis peab halba ilma kannatama, on nägu, ja sedagi kõigest kaks-kolm minutit,” ütles ta.

Simson nimetab oma igapäevast ujumaskäimist omamoodi inimkatseks. Ta õpib Haapsalu kolledžis tervisejuhtimist ja tahtis teada, kuidas mõjub talisuplus tervisele. „Üks asi on see, mis teised räägivad, hoopis teine asi on ise tunda, kas on rohkem energiat ja haigestud harvem,” kõlab selgitus.

Üle üheksa kuu kestnud inimkatse põhjal järeldas Simson, et isegi kui ta saab mõne külmetushaiguse, siis need mööduvad kergelt, kestes kõige rohkem kolm päeva. „Ujumine on hea viis päevaväsimus maha pühkida, see maandab pingeid ja tõstab meeleolu,” ütles ta.

Simsoni huvitas ka ujumise sõltuvuslik aspekt – kas vastab tõele, et talisuplusest jääb sõltuvusse, ning mida tunneb talisupleja suvel, kui vesi on soe ega karasta. Need küsimused on veel vastuseta, kuid ta ei kujuta ette, et jätaks mõne päeva vahele.

Palju on Simsonit aidanud hea seltskond. „Mõned ei julgegi üksi minna – et oleks kindlam,” ütles ta. Talisuplejad on omamoodi inimesed, kes on uuele avatud ja head suhtlejad. „Ega igaüks jääauku roni – on sellised kartmatud,” ütles Simson.

Reegli rikkumine

Simsoni jaoks oligi huvitav, kas ta saab hakkama jääaugu lahtihoidmisega. „Kartsin, et tuleb päevi, mil ma ei pääse vette,” ütles Simson. Seda siiski ei juhtunud. Kui meri oli juba jääs, kuid inimest veel ei kandunud, tuli auk jäässe teha kaldalt. Sealt aga suure basseinini ei ulatunud ja tuli teha oma igapäevased sada tõmmet ühe koha peal.

Kui jää juba kandis, saagisid talisuplejad mootorsaega jäässe basseini. Hiljem seda lahti hoida ei olnud labidate, rehade ja kahvade abil enam keeruline. „Kui mul tööriistu ei oleks, siis ei tea, kas ma oleks saanud iga päev ujuda. Ilmselt mitte,” ütles Simson. Kahva aitasid meisterdada kaaslased.

Praegu on talisuplejate bassein nii suur, et Simsoni sõnul on üks ots 10 – 12 tõmmet. Olenevalt tempost tuleb tal teha neli või viis ringi. Saja tõmbe tegemiseks kulub aega paar-kolm minutit. See on optimaalne aeg külmas vees olla. Et ujudes kella vaadata ei saa, on tõmmete järgi lihtne aru saada, kui kaua ollakse vees olnud. Sisetunnet usaldada ka ei saa, sest suurte lainetega tundub aeg minevat kiiremini kui tegelikult. Sada tõmmet on ka ilus ümmargune number. „Oleks võinud olla ka 50, aga suvel ujumas käies tundus see vähe,” ütles ta. Vahel läheb tõmmete lugemine sassi ka, sel juhul ujub Simson pigem pisut rohkem.

Simson tunnistab, et ühe korra on ta reeglit rikkunud. See juhtus 15. detsembril taliujumise Eesti meistrivõistlustel Otepääl. Seal võistles ta 50 ja 25 meetri ujumises. 50 meetrit on 70 tõmmet ja 25 meetrit 35 tõmmet. „Kui need kokku liita, tuleb sada, aga see oli kahes jaos,” ütles Simson. Võistlustelt tuli ta tagasi pronksmedaliga 50 meetri vabaujumises.

Simsonil on plaanis iga päev ujumas käia, kuni aasta saab täis. „Veel kolm kuud ujuda ei ole raske – vesi enam külmemaks ei lähe,” oli ta optimistlik.

Kui talvel ujus Simson talisupluskeskuses, kus on käepärast tööriistad ja soojak, siis niipea, kui jää ära sulab, ujub Simson Valgevälja karjääris, kus talle rohkem meeldib. „Vesi on läbipaistev, põhi liivane; läheb kiiresti, aga sujuvalt sügavaks; on kaunis metsavaade,” oli põhjendus.

Haapsalu talisuplejate eestvedaja Kertu Kaljuveeri sõnul tuleb igal aastal jääaugus ujumist proovima 15 – 20 uut inimest. „Osa jääb käima, osa mitte,” ütles Kaljuveer.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments