Jahimehed küttisid lõppenud hooajal Eestis kokku 60 hunti ja laskmata jäi viis looma. Läänemaal kütiti kuus hunti.
65-st lubatud hundist lasid jahimehed veebruariga lõppenud hooajal 60, lisaks kütiti eriloa alusel seitse hunti, selgub keskkonnaameti statistikast. Lisaks kütiti seitse hunti eriloa alusel.
Raplamaal kütiti kümme ja Järvamaal üheksa hunti. Pärnumaal lasti kaheksa hunti limiidi ja neli eriloa alusel. Harjumaal lasti seitse hunti ja Läänemaal limiidi alusel neli ja eriloa alusel kaks hunti. Tartumaal langes lõppenud hooajal küttide saagiks kuus hunti. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Valhamaal ja Võrumaal kütiti igas maakonnas kolm hunti ja Saaremaal lasti üks hunt limiidi järgi ja üks eriloa alusel. Saaremaal kestab hundijaht jahieeskirja järgi kuni märtsi lõpuni ja seal tohib lasta veel kaks looma.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ütles BNS-ile, et lõppenud hooaeg oli mitmepalgeline. “Hundi küttimine sõltub suuresti lume olemasolust ja jaotatud limiidist. Aasta 2018 oligi selle poolest eriline, et üle riigi toimus hundi küttimine ohjamisalade kaupa. Hundi küttimist ei saanud lubada igas jahipiirkonnas vaid seal kus olid kahjustused. See põhjustas jahimeestes küsimusi mida tuli EJS-il selgitada. Erilubadega küttimine oli piirkondades, kus oli juba väga suured kahjustused maaomanikele ja seda otsustas keskkonnaamet,” rääkis Lillemäe.
Hundijaht oli suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse, et vähendada kahjusid loomakasvatajatele. Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse suurkiskjate kaitse- ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel.
Vt ka: “Kuijõe küla vahel longib üksik hunt“
Endiselt pole midagi muutunud. Täiesti suvaline uudis