Juhtkiri: Head vabariigi aastapäeva!

Eesti 101. sünnipäeva eel esilinastus kinodes EV100 filmiprogrammi lõppakordina „Tõde ja õigus” – üks Eesti kultuuri tüvitekste ning Eesti läbi aegade kõige kallim ja kõige pikem linateos. Esilinastuse eel rääkisid noored näitlejad, kuidas neid hämmstas, kui raske oli elu Eestis 19. sajandi lõpus, samas – raskete ja kohati isegi võimatute valikute ette pandud tegelaste lood puudutasid näitlejaid sügavalt.

„Tõde ja õigus” kõneleb inimeseks olemisest, samas on see eestlaste oma lugu. Kuigi film on tekstitäpne ja annab mõtteainet paljutsiteeritud „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”-teemal, pakub see ka midagi muud, midagi nii lihtsat, millest kirjandusõpetajadki oma tundides mööda on vaadanud. Just seda, millest noored, Krõõdaks ja Mariks kehastuma pidanud näitlejad, esimesena rääkisid – kui raske oli elu 150 aastat tagasi.

Homme on Eesti 101. sünnipäev. Nädala pärast pühapäeval on riigikogu valimised.

Läänemaal kampaaniat tegema tulnud Saaremaa ettevõtjat Maire Forselit hämmastas, kui kurjad olid inimesed poliitikute vastu. Mitte igal pool ja mitte kõik, aga siiski niivõrd, et Forselit kogenematu poliitikuna see šokeeris. Ta ei osanud vastata, miks on lubatud, aga pole viidud Eestit viie kõige rikkama riigi hulka. Küsiti, miks on pension väike ja alkohol kallis ning tõdeti, et valima pole mõtet minna. Nagunii poliitikud oma lubadusi ei täida. Üks mees, viinapudel kaenlas, lubas valima minna vaid juhul, kui mõni poliitik tema üüri ära maksab.

Ühest küljest võib säärasest kibestumisest aru saada – lubatakse tõesti rohkem ja palju jääb ka tegemata. Teisest küljest aga võiks mõelda sellele, et – kui inimesel pole muud muret kui ülemäära kallis viin, siis on ta üsna õnnelik inimene. „Tõde ja õigus” õpetab muu hulgas ka seda, et Eesti pole küll viie rikkama riigi seas, aga maailma rikkamate riikide seas oleme me ometi, hoolimata väikesest pensionist ja kallist alkoholist. Head vabariigi aastapäeva!