2006. aasta kohtureformi järel on Eestis vormiliselt neli maakohut, mis tegutsevad kokku 15 kohtumajas. Kas kohtumaju oleks tarvis vähem, selle üle arutatakse tänaseni, kuid päris otsuseni keegi jõudnud ei ole.
Maakohtute esimehed praegu intervjuusid andma ei kipu. Nad rõhuvad sellele, et äsja on ametisse saanud uus riigikohtu esimees ning justiitshalduse eest vastutav asekantsler. Sestap algab kogu arutelu otsekui uuesti. Asekantsler Viljar Peep ütlebki, et nad valmistavad koos riigikohtuga ette ühiseid ettepanekuid ning ka tema lähtub poliitilisest suunisest, et õigusemõistmist maakonnast ära viia ei tohi.
“Meil on lõppude lõpuks ka Kärdlas kohtumaja see koht, kus on olemas kordnik, referent ja kuhu käib Haapsalust kohtunik. Maja ei ole selline, mis oleks ülearu suur, vaid vastab täitsa maakonna vajadustele. Ühtlasi võimaldab ta sellel Haapsalu kohtunikul spetsialiseerumist Pärnu maakohtu sees. Mulle tundub, et selliseid võimalusi võib vaadata ka muudes väiksemates kohtades,” ütles Peep.
Peep tõdes, et kohtumajade töökoormus ei jaotu pragu võrdselt ja väiksemates kohtumajades on kohtunike spetsialiseerumine oluliselt keerulisem kui suurtes. Samas ei usu ta, et lahendusi peaks otsima kohtusüsteemis tsentraliseerumisest. Peep selgitas, et ettepanekud, mida nad ühes riigikohtuga koostavad, peaksid kohtusüsteemi paindlikumaks muutma.
“Kohtunik võib maakonnas olla, aga me peame vaatama, kas kohtuasju saaks jagada üle suure kohtupiirkonna ja kas me saame kasutada rohkem ka tehnilisi võimalusi nagu videosild,” ütles Peep.
Igal pool suletakse koole ja kauplusi (mis on just sotside müstiliste maksutõusude tulemus). Soomlased ületavad kiirust,et kiiremini Lätti pääseda. Ja ikka julgevad paljud praegused kandidaadid rääkida elatustaseme tõstmisest ja muudest sadadest lubadustest,et ainult neid valitaks ? On viimane aeg,et valimistulemused välja prinditaks ning igal valimiskoosolekul sinna allkiri nõutaks. Muidu vaatame jälle lamba näoga,kuidas vastavalt rändepaktile peame hakkama tulevikus moslemivendi ülal pidama.