Silt: kohus
Herjava avarii istung lükkus taas edasi
[caption id="attachment_460318" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kohtumaja. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Poolteist aastat tagasi Herjavas noormehe surmaga lõppenud avarii kohtumenetlus lükkus taas edasi. Uus kohtuistung toimub 3. augustil.
Teisipäeval toimuma pidanud istung lükkus kohtu pressiesindaja Jaanika Maasiku sõnul edasi, sest süüdistatava Andrei Škenini kaitsja haigestus.
Istung on juba korduvalt edasi lükkunud. Eelistungil jaanuaris otsustas kohus, et arutamine algab 31. märtsil, kuid sel istungil ei saanud süüdistatav oma tervisliku seisundi tõttu osaleda, mistõttu määrati uueks istungi ajaks 1. juuni. Sel kuupäeval toimus kinniste uste taga taas eelistung, kus ar
Herjava avarii menetlus venib

Kohus pööras Kivi tingimisi karistuse täitmisele
[caption id="attachment_121493" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kohtumaja. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Reedel otsustas Harju maakohus, et pöörab täitmisele varem tingimisi vabastatud Ahti Kivi karistuse, määrus pole veel jõustunud.
Kivist on Lääne Elu korduvalt kirjutanud: teda on süüdistatud nii isikuvastastes kuritegudes kui ka sissemurdmistes. Üle-eelmise aasta lõpus võeti mees vahi alla, kus ta viibis pool aastat. Mees jätkas kuritegudega isegi vahi all viibides.
Harju maakohtu reedel tehtud määruse järgi rikkus Kivi katseaja tingimusi ja lahkus rehabilitatsiooniprogrammist. Kivi rikkus rehabilitatsioonikeskuse reegleid, lahkus omavoliliselt keskusest ja suhtus lugupidamatult keskuse juhtkonda.
Kivi pidi rehabilitatsiooniprogrammi läbima ja keskuse reeglitele alluma vastavalt sama kohtu määrusele tänavu veebruarist.
Teise põhjusena toodi kohtus välja, et Kivi
Kohus hakkab Herjava avariid uurima märtsi lõpus

Herjava avarii jõuab kohtusse

Juhtkiri: kõike ei tohi pealinna viia
Justiitsministeeriumi kavandatav kohtute seaduse muudatus koondab kohtupidamise Tallinna. Seadusemuudatuse eelnõu seda eesmärki nõnda muidugi ei sõnasta, kuid see on eelnõu analüüsides selge. Plaani kohaselt spetsialiseeruvad kohtunikud igaüks eri tüüpi asjadele, mis peaks kohtumõistmise kiiremaKohtute liitmine võib viia õigusemõistmise Tallinna
[caption id="attachment_459957" align="alignnone" width="1920"]
Reformi tagajärjel võib õigusemõistmine kolida Tallinna ning Haapsalu kohtusaal jääb tühjaks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kohtute seaduse muutmise seaduse üks eesmärke on ühendada kohtuastmed ja kaotada rahvakohtunikud. Pärnu maakohus, mille alla kuulub ka Haapsalu kohtumaja, liitmise plaani ei poolda.
Ühendamine tähendab, et kui praegu on neli maakohut: Pärnu, Tartu, Harju ja Viru, mis kokku tegutsevad 17 eri paigas, sealhulgas Haapsalus, siis edaspidi on kõik üks maakohus. Samamoodi on plaanis üheks liita Tallinnas ja Tartus tegutsevad ringkonna- ja halduskohtud.
„Näeme, et sama astme kohtute liitmine üheks viib õigusemõistmise pealinna,” ütles Pärnu maakohtu esimees Toomas Talv
Reformi tagajärjel võib õigusemõistmine kolida Tallinna ning Haapsalu kohtusaal jääb tühjaks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kohtute seaduse muutmise seaduse üks eesmärke on ühendada kohtuastmed ja kaotada rahvakohtunikud. Pärnu maakohus, mille alla kuulub ka Haapsalu kohtumaja, liitmise plaani ei poolda.
Ühendamine tähendab, et kui praegu on neli maakohut: Pärnu, Tartu, Harju ja Viru, mis kokku tegutsevad 17 eri paigas, sealhulgas Haapsalus, siis edaspidi on kõik üks maakohus. Samamoodi on plaanis üheks liita Tallinnas ja Tartus tegutsevad ringkonna- ja halduskohtud.
„Näeme, et sama astme kohtute liitmine üheks viib õigusemõistmise pealinna,” ütles Pärnu maakohtu esimees Toomas TalvViviana Vilter: kas mainekahju hind on Eesti kohtutes liiga väike?
[caption id="attachment_459723" align="alignnone" width="1920"]
Viviana Vilter. Foto: advokaadibüroo RASK[/caption]
Eestis mõistetakse inimese maine kahjustamise eest välja üha väiksemaid hüvitisi. Viimase kümnendi jooksul on hüvitise keskmine suurus vähenenud olemasolevate andmete põhjal ligi 73 protsenti. Arvestades sinna juurde ka elukalliduse tõusu, tähendab see, et kannatanule määratud hüvitis ei kata enam tegelikku kahju, mida laim ja valeväited inimese elule tekitavad.
Viimastel aastatel
Viviana Vilter. Foto: advokaadibüroo RASK[/caption]
Eestis mõistetakse inimese maine kahjustamise eest välja üha väiksemaid hüvitisi. Viimase kümnendi jooksul on hüvitise keskmine suurus vähenenud olemasolevate andmete põhjal ligi 73 protsenti. Arvestades sinna juurde ka elukalliduse tõusu, tähendab see, et kannatanule määratud hüvitis ei kata enam tegelikku kahju, mida laim ja valeväited inimese elule tekitavad.
Viimastel aastatelKohus arutab tapmist varjupaigas
[caption id="attachment_456401" align="alignnone" width="1920"]
Kohtu all olev Leonid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu kohtumajas algas aprilli lõpus linna varjupaigas toimunud tapmise arutamine.
Süüdistuse järgi lõi süüdistatav kannatanut ühe korra noaga kõrri, misjärel viimane sündmuskohal suri. Prokuratuur süüdistab 64aastast Leonidi tapmises. Karistusseadustik näeb selle teo eest süüdimõistetule ette 5–15aastast vangistust.
Süüdistatav oma süüd ei tunnista. „Ei toimunu
Kohtu all olev Leonid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu kohtumajas algas aprilli lõpus linna varjupaigas toimunud tapmise arutamine.
Süüdistuse järgi lõi süüdistatav kannatanut ühe korra noaga kõrri, misjärel viimane sündmuskohal suri. Prokuratuur süüdistab 64aastast Leonidi tapmises. Karistusseadustik näeb selle teo eest süüdimõistetule ette 5–15aastast vangistust.
Süüdistatav oma süüd ei tunnista. „Ei toimunuTapmist varjupaigas hakkab kohus arutama augustis
[caption id="attachment_447076" align="alignnone" width="1920"]
Varjupaigas tapeti aprilli lõpus inimene. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Aprilli lõpus Haapsalu varjupaigas inimese tapnud Leonid end kohtus süüdi ei tunnistanud.
Prokuratuur on mehele e
Varjupaigas tapeti aprilli lõpus inimene. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Aprilli lõpus Haapsalu varjupaigas inimese tapnud Leonid end kohtus süüdi ei tunnistanud.
Prokuratuur on mehele e






