Lääne Elu valimisradar: kas uus valitsus teeb tulumaksuseaduse ümber?

Riigikogu valimisteni jäänud mõne nädala jooksul tahab Lääne Elu tutvustada oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.

Saadame kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Valimisradari kolmas küsimus:

1. Kas tulumaksureform tuleb ümber teha?
2. Kui ei, siis miks?
3. Kui jah, siis kuidas?

Mikko Nõukas
Vabaerakond
JAH. Ümber ei tule teha mitte ainult viimane tulumaksureform, vaid kogu praegune tulumaksusüsteem.

Praegu korjab Eesti riik maksutulu kokku sealt, kus see on riigi jaoks kõige lihtsam, aga majanduse jaoks kõige kahjulikum – töö tegemise juurest. Kui viia maksukoormus ahela algusest ehk töö tegemise juurest ahela lõppu, töö tulemuste juurde, võidavad sellest nii ettevõtted kui ka töötajad. Esimeste jaoks leeveneb tööjõukulude surve, teised saavad rohkem raha kätte. Vabaerakond langetab palgalt makstava tulumaksu 12 protsendini ja korjab puudujääva raha kokku väikese, kuni üheprotsendilise omakapitalimaksuga.

Jaanus Ratas
Reformierakond
JAH. Tulumaksureform tuleb uuel valitsusel esmajoones ümber teha. Kõiksuguste reformide eesmärgiks riigis peab olema millegi paremaks muutmine, tänane reform on aga, vastupidi, muutnud maksusüsteemi arusaamatuks ja ebaõiglaseks. Uuringu kohaselt arvab nii üle poole elanikkonnast. Kaotavad meie värsked ja tulevased emad, kes aasta lõpus sünnituspuhkusele jäid või jäävad ja ühekordse toetusena saavad aasta lõpus sünnitushüvitise. Töötavad pensionärid on maksustatud varasemast kõrgemalt, sest pensionile ei kehti enam täiendavat tulumaksuvaba miinimumi. Ka töövõimetushüvitis võib teha inimesest „kõrgepalgalise”, kel suurem tulumaks. Üldist palgatõusu arvestades ei ole kaugel hetk, kui enamik Eesti elanikkonnast on uue tulumaksukäki küüsis. Olen veendunud, et tuleb taastada lihtne ja õiglane tulumaksusüsteem, kus 500eurone tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile, ning tagame, et keskmine pension on tulumaksuvaba.

Steve Truumets
Eestimaa Rohelised
EI. Tulumaksureform mõjutab väga paljusid. Ligi pooled inimestest hakkasid iga kuu rohkem raha kätte saama, aga paljud said ka vähem.

On palju neid, kes teenivad 1200 kuni 2100 eurot. Praegu on
nende puhul süsteem pigem ruineeriv kui premeeriv. Süsteem peaks olema inimesele lihtne ja mugav, mitte tekitama soovi skeemitada osaühingute alt või maksta ümbrikupalka.
Tulumaksureformi suur eelis on, et väiksema sissetulekuga peredele jääb rohkem raha kätte. Peaksime võimalikult väheste maksudega hakkama saama ja samas võimalikult vähe maksupoliitikat muutma, sest see ei anna ettevõtlusele kindlust.
Praegu kehtivale süsteemile peaksime andma võimaluse vähemalt viieks aastaks, mis ei tähenda edaspidiseid väiksemaid muudatusi.

Hergo Tasuja
SDE
JAH. Päris ümber ma tulumaksureformi ei teeks, kuna pean vajalikuks järgmisel perioodil maksurahu tagada. Aga seda tuleb korrigeerida ja muuta õiglasemaks.

Esimene muudatus oleks lõpetada pensionäride maksustamine nii, et pension ei kuuluks maksustatava tulu hulka.
Teine muudatus on lisaastmete arvestamise piiri tõstmine. seniselt 1200 eurolt 2000 euroni. Ehk piir, millest tuleb enam ühiskonda panustada, oleks kõrgem. Samas tuleb alampalk selle kasvades hoida tulumaksuvabana.

Enri Pahapill
ERE
JAH. Eestis on olnud kasutusel füüsilise isiku tulu maksustamisel proportsionaalne maksumäär. Füüsilise isiku tulumaks peaks olema 18 protsenti teenitud tulude ulatusest. Kõigi järgnevate muutuste kate riigis on olemas reservides ja hasartmängumaksu ning keskkonnatasude tõstmisest. Kui füüsilise isiku maks on väiksem, motiveerib see inimesi ja elavdab majandust.
Üldine maksuvaba tulu määr on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Tegelikult peaks see olema juba praegu 8400 eurot aastas ja 700 eurot kuus. Seda näitavad kõik kriteeriumid. Tagasi tuleks tuua täiendav maksuvaba tulu pensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele. Kui tõsiselt järele mõtleme, siis mõistame, kuidas ühe õnnetuse tõttu võib kõigi lähedaste elu muutuda. Tahtes märgata noori ja ettevõtlikke inimesi, kes kasutavad tööks isiklikku autot, siis nende maksuvaba kuuhüvitis on praegu ajale jalgu jäänud – 64 eurot kuus. Tegelikke kulusid ja teede korrashoidu arvestades peaks see olema 150 eurot kuus.

Toomas Vallimäe
EKRE
JAH. Tulumaksusüsteemi tuleb muuta. Olen seisukohal, et tulumaksuga maksustamine peab olema Eestis kõigi jaoks arusaadavalt lihtne. Tulumaksumäära langetamine allapoole 20 protsenti toob kaasa vajaduse tõsta teisi makse või kehtestada uusi makse, seega on baasiks 20protsendiline tulumaks mõistlik. Kõigile maksumaksjatele 500 euro tulu osas igakuine tulumaksuvabastus on sotsiaalsüsteemis solidaarne. Nii jääb väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Kuna pensionärid on juba töötatud aastatega oma tulumaksud ära maksnud, siis on õiglane pensioni mitte maksustada. Lastega peredele pooldan tulumaksusoodustusi, iga lapse pealt 25 protsenti vähem maksu. Seega neljalapseline pere ei maksa tulumaksu – see soosib lasterikaste perede toimetulekut. Eestit ehitame ju meie oma lastele!

Toomas Kasemaa
Eesti 200
JAH. Kindlasti peab tulumaks olema ja tunduma kõigile tulumaksu maksjatele õiglane. Tulumaksusüsteem on loodud selleks, et jaotada tulude ebavõrdset jaotumist ühiskonnas, mitte ainult riigieelarve täitmiseks.
Peamiseks poliitiliseks mängumaaks on viimasel ajal olnud mitte 20protsendiline tulumaksumäär, vaid tulumaksuvaba miinimumiga mängimine. Eestis on see piir praegu 6000 eurot aastas ja keerulise valemiga väheneb see kõigil maksumaksjatel koos sissetuleku kasvuga. Paljudel EL riikidel on maksuvaba tulu piir kümne tuhande euro ümber aastas ehk siis meie maksusüsteem jääb sellest veel päris palju maha.

Meil on juba praegu Eestis progressiivne maksusüsteem, kui arvesse võetakse tulumaksuvaba miinimumi. Küsimus on selles, milline on tulumaksu määr. Praegune progressiivsus on kehtiv ühiskondlik kokkulepe, aga meie ei ole valmis rohkem makse tõstma.

Antti Leigri
Keskerakond
JAH. Keskerakond pooldab lihtsa tulumaksusüsteemi kehtestamist Eestis, nagu see on enamikus Euroopa riikides. Oleme selles suunas viimastel aastatel liikunud ja saame juba praegu öelda, et madala ja keskmise sissetulekuga inimeste majanduslik seis on paranenud. Meie jaoks on oluline, et enamiku eestlaste netosissetulek suureneks. Selleks on meil vaja tänapäevasemat maksusüsteemi, mis tagab õiglase maksukohustuse jõukate ja madalapalgaliste vahel. Kõige selgemini saab seda rakendada astmelise tulumaksu kehtestamisega.

Mart Maastik
Isamaa
JAH. Viimane tulumaksureform on suunatud väiksema sissetulekuga inimestele. Esialgses variandis kaaluti määrata tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kõigile, kuid see oleks nõudnud riigi eelarvest üle 400 miljoni euro. Kuna Isamaa ei poolda astmelist tulumaksu, siis kompromissina lepiti kokku astmelises tulumaksuvabastuses, mis praegu jätabki vähem kindlustatud inimestele ligi 150 miljonit eurot rohkem raha kätte. Peab tunnistama, et kuigi saavutatud eesmärk on positiivne, siis maksuseadus ise on keeruline ja kohmakas.
Poliitikutel on komme igal valimiste-eelsel perioodil mõelda välja uusi trikke, kuidas armsaks saada.
Maksumaksjale on aga kõige olulisem, et maksusüsteem oleks kergesti arusaadav, jätaks „elu sisse” ja oleks tagatud stabiilsus. On selge, et poliitkaardil eri poolustel olevatel erakondadel on raske ühisosa leida, kuid ideaalis võiks maksureformi teha parteiüleselt ja pikemaks ajaks.